elu.

Täna mulle meeldis olla. Oli tunne, et ma kuulun kuhugile. Kus on hea ja tunne vaba.

Hommikul ma magasin kauem kui tavaliselt - umbes 15 minutit rohkem. Seejärel koperdasin tööle. Päris vahva oli, õppisin jälle uusi asju.

Pärast natukest aega kontoris istumist ja maitsvat lõunat suundusin korterisse, ma ei taha seda koduks nimetada, sest alati kui ma seda teen, ütleb midagi seestpoolt: "Poiss, ära valeta."

Otsisin välja sobivad riided ning panin leekima.
Kuid mitte jooksma, sest veel mõned päevad ei tahaks anda energiat molluskile luu küljes.
Täna ma Kihutasin Rattaga - Käisin Pirital ning Kadriorus. Jube hea on näha inimesi liikumas, sõidavad rattaga, rulluiskudega, rulaga, sörgivad ja jalutavad. Rannas olid vanemat sorti inimesed juba bikiinidega ja mängisid võrkpalli. Jõe ääres püüdsid poisid kala.

Päikest!

Vahi mis juhtus

Juba üle nädala pole ma saanud joosta.

Jah, see on paha ja vastik tunne.

Mulle on külge hakanud selline haigus, mis himutab kõiki jooksjaid. Sääreluu ümbrise põletik. Joostes teeb valu, siis treener ei taha, et ma jookseksin, siis ma olen käinud trennis sõudmas, see väsitab palju rohkem kui jooksmine.
Ma olen ka uurinu kuidas sellest haigusest lahti saab: Operatsioonile ma ei taha minna, selle jätame kohe välja, siis on veel võimalus kummiliimiga määrida aga kuna seda ei müüda eriti palju enam siis jätan ka selle välja, proovisin paar korda võimalikult kuuma dušši all jalga hoida, natukene läks paremaks. Valus on ikka. Siis sain teada, et ka nuuskpiiritus võib abiks olla. Käisin Apteegis nuuskpiiritust küsimas ja saingi, väike purk 12.90.
Niisiis hakkasin ennast ravima sellega, määrisin ettevaatlikult jala peale - midagi ei juhtunud, mulle tundus, et see aurustus sealt kiiresti minema, siis valasin seda salvrätiku peale ja hoidsin sellega jala vasta. Oi kuidas hakkas põletama veidikese aja pärast. Mainiti, et umbes 10 min peaks olema see vedelik peal, ma siis kannatasin.
Kui kümme oli otsas siis oli üllatus suur, jalal oli suur põletusvill.
Lasin külma veega üle ja naersin omaette.

Tegelikult poleks tohtinud seda kinni katta salvrätiga.

Kogemused õpetavad.

Aga õnneks ma saan kohe kohe terveks.

MEIST IGAÜHE VÕIMUSES ON MAAILMA MUUTA.

UUS MAAILM ALGAB SINUST …

Lugesin.

Olete näinud kuidas pardid võitlevad?
Kui nad peaksid võitlema hakkana, siis see ei kesta kaua.
Kui nad on lõpetanud, siis nad ujuvad teineteisest eemale ning teevad mõned tugevad tiivalöögid, et kogu sellest võitluse energiast lahti saada, ja ujuvad rahus edasi, nagu poleks midagi juhtunud.

Uus maailm

Kõnnivad kaks munka. On selline hästi vihmane ja udune ilm. Tee on väga mudane.
Mungad jõuavad pisikese külani, kus noor neiu tahab teed ületada, aga tee on nii porine ning ta siidpehme kimono hakkab mudaseks minema.
Siis üks munk haarab kiiresti neiu sülle ja kannab ta üle tee.
Mungad on kõndinud umbes 5 tundi ning on juba jõudnud oma sihtpunkti, kui teine munk enam ei suuda end tagasi hoida ja lausub: "Miks sa selle neiu seal niiviisi sülle võtsid? See pole mungale kohane."
Selle peale vastab esimene: "Mina panin tolle neiu juba mitu tundi tagasi maha. Miks sina teda ikka veel kannad."

Life

Veel tunne rõõmu, sina, kes sa elad

God

On this day of your life, dear friend, God wants you to know...

...that the end is near.

The end of your work week, that is. Isn't

that great ? Now you can go and play!

And you must, you know. Make this

weekend the most fun ever.

Your soul says to do what brings you

joy this weekend! No judgments!

täna

Spordihalli pisikeses parklas oli vanake oma žiguliga hädas,
ta ei saanud ära sõita - lumi oli blokeerinud kõik ta rattad.
Ma asetasin oma spordikoti maha ja lükkasin seda autot.
Auto sõitis ära.

Sõin hiinlaste pulkadega makarone.

Sõda mürgitab mehe hinge.

Donnie: My parents didn't get me what I wanted for Christmas.
Dr. Lilian Thurman: What did you want?
Donnie: Hungry Hungry Hippos!

önn

õnnelikud inimesed.
inimesed kellel on kõik olemas, neil on raha, et lubada endale kõike.
inimesed kellel pole midagi, neil pole raha ega vajagi seda.
inimesed kes võitlevad ja näevad vaeva, et jõuda rahani.
inimesed kes lihtsalt elavad, pole materiaalseid eesmärke.
inimesed kellel on unistused.
inimesed kes on valinud valesti.
inimesed kes on võltsid.
inimesed kes armastavad.
...




Kellel on suuremad unistused? Kes on õnnelikud? Aga päriselt?

Kas rikastel on vähem unistusi? Kas inimesed, kellel on vähem asju, on õnnelikumad? Kas võitlejad on rahul, kui nad oma rahani jõuavad?

Millised inimesed on ahnemad? Kas need, kellel on ja tahavad juurde? Või nemad, kellel pole ja hoiavad viimast? Või hoopis nemad, kes usuvad, et kõik mida annad, annad endale?

Missugune inimene on õnnelik? Kas tema, kes seal pargis rohu sees pikutab ja lõbusalt oma kaaslasele öeldes, käega näidates pilvede poole, "Näe lammas"? Või tema, kes kontoris arvuti taga kirjutab armastuskirja inimesele, keda ta pole kordagi näinud? Äkki hoopis see mees seal, kes teab, et paari kuu pärast on tal võimalik omale soetada uus 42 tolline plasmateler?

Palju küsimusi nii keerulise, samas ka lihtsa nähtuse kohta.

There are as many reasons for running as there are days in the year, years in my life. But mostly I run because I am an animal and a child, an artist and a saint. So, too, are you. Find your own play, your own self-renewing compulsion, and you will become the person you are meant to be. ~George Sheehan



You don’t run against a bloody stop watch, do you hear? A runner runs against himself, against the best that's in him. Not against a dead thing of wheels and pulleys. That's the way to be great, running against yourself. Against all the rotten mess in the world. Against God, if you’re good enough. ~Bill Persons

The power of love to change bodies is legendary, built into folklore, common sense, and everyday experience. Love moves the flesh, it pushes matter around.... Throughout history, "tender loving care" has uniformly been recognized as a valuable element in healing. ~Larry Dossey

10-aastane Oscar on haige. Nii haige, et tema kehal on jõudu vaid loetud päevadeks. Õnneks on Roosamamma, kes õpetab Oscarile ühe mängu. Mängu, milles iga päev läheb arvesse kümne aastaga. Nii leiab Oscar igast järelejäänud päevast just sellele elukümnendile omaseid jooni ja elab kaheteistkümne päevaga 120 aastaseks. Elab elu, mis pole sugugu vähem reaalne, kui tegelikkus ja mis annab julguse saatusele vastu minna.

Rakvere teater

taxo

"Tere Hommikust!" - ütlen rõõmsalt taksojuhile, kes oleks mulle alles eile õhtul vöötrajal otsa sõitnud. Vaatab siis mind ja pomiseb midagi vene keeles.

Laupäeva öhtu.

Ma ikka ja jälle üllatun. Ma olen ehk kord või kaks kandnud lipsu. Need olid tõesti ebamugavad. Aga kord, kui Kareliga Rambod olime, siis sobis lips Peapaelaks küll. Väga pisikesena oli mul kummiga Kikilips, ma vihkasin ka seda.



Umbes kolm aastat tagasi ta küsis mu käest: "Oletame, et Sinule Kallis inimene tuleb ning kutsub sind kaasa, kuhugile kaugele, Kas sa oleksid võimeline jätma kõik seljataha ja lahkuma kohe?"
Tookord ma ei osanud vastata, ma tahtsin mõlemat, tahtsin jääda ja tahtsin minna. Kuid ma vastasin, et ma pigem jään - ma teeniksin omale mingid paberid, mis näitavad, kui tark ma olen.

Mõned kuud tagasi oleksin ma läinud - ükskõik kuhu, ükskõik millega. Aga ma natuke kartsin, vist sellepärast keegi mind ei kutsunudki. Mul ei olnud mitte midagi kindlat - kõik logises paigast.

Nüüd - olen paigal. Vähemalt mõnda aega. Ma proovin olla kohusetundlik.


Kõige Paremad asjad siin elus on ju Tasuta.



Mis paneb inimesi teiste inimestega rääkima? Mis paneb neid armuma? Miks tekivad tunded?
Need on kõik suurepärased asjad - aga Miks? Kuidas?

Ma ei peagi seda tedma - aga huvitav on mõelda.

Mul jäi silma, et mitmes blogis oli kirjas maavälisest elust.
Nad on kindlasti seal kusagil olemas. See ei saa olla seal kõik tühjus, sest tühjus vajab ruumi. Aga ruumi täidab alati miski. Seega tühjuses on Miski.

"Imagination is more important than knowledge, for knowledge is limited while imagination embraces the entire world." - Einstein