A lot like love

11. mai

Eile oli Viimsi jooks. 10 km.
Ma jooksin uue rekordi. 39,32 min.

Ehhki sa arvasid, et olen miskipärast kuri, Ma ei mõistnud ja lasin sel olla.

Täna oli päike ja ta värvis mu selja veidi punaseks.
Olin maal. Ning avastasin, et muru on kasvanud meeletult suureks. Aga näe muruniiduk on puru ja trimmerile ei ole kütust. Ei ole probleemi - võtsin vikati ja niitsin nagu vanasti.

Hiljem tegin käed mullaseks. Sobrasin veidi seal tundmatus maailmas, kus elavad vihmaussid ja roheliste juured.

Õhtuks tulin linna. Pidin ka täna jooksma - niisiis käisin Kadioru pargis ja Pirital. Sain 12 km ning veel parema enesetunde, kui eelevad tunnid olid mulle tekitanud.

Täna öösel olen seal.
Homset ei tea.

minu oma

Dreamer

Philosophy Professor: The reason why I refuse to take existentialism as just another French fashion or historical curiosity is that I think it has something very important to offer us... I'm afraid were losing the real virtues of living life passionately in the sense of taking responsibility for who you are the ability to make something of yourself and feel good about life. Existentialism is often discussed as if it were a philosophy of despair, but I think the truth is just the opposite. Sartre, once interviewed, said he never felt once minute of despair in his life. One thing that comes out from reading these guys is not a sense of anguish about life so much as a real kind of exuberance, of feeling on top of it, its like your life is yours to create. Ive read the post modernists with some interest, even admiration, but when I read them I always have this awful nagging feeling that something absolutely essential is getting left out. The more you talk about a person as a social construction or as a confluence of forces or as being fragmented of marginalised, what you do is you open up a whole new world of excuses. And when sartre talks about responsibility, he's not talking about something abstract. He's not taling about the kind of self or souls that theologians would talk about. Hes talking about you and me talking, making descisions, doing things, and taking the consequences. It might be true that there are six million people in this world, and counting, but nevertheless -what you do makes a difference. It makes a difference, first of all, in material terms, to other people, and it sets an example. In short, I think the message here is that we should never write ourselves off or see each other as a victim of various forces. It's always our descision who we are.

From movie "Waking life"

Maidla.

Olen kaks päeva kodus olnud. Jaano on haige ja siis mul paluti koju tulla, sest Emps ja Teised ei taha koolist või töölt eemal olla.

Olen mõelnud ja olnud.
Õhtuti olen jalutanud vanadesse tuttavatesse kohtadesse. Tiigi äärde ja jõe äärde.
Nii imelik ikka, kui üle pika aja jälle selle nn lapse pilguga kõike vaadata.
Samas tundub kõik nagu väiksemaks jäänud. Tiik oli hea. Veetase on võrreldes eelmise aastaga meeletult tõusnud, oli väike kihelus ujuma minna, aga ei, ma ei saa, veel mitte.
Ning ma nägin Saarmast - See oli kõige suurem üllatus. Kuidas ta sinna sai, siin pole kunagi sellist looma olnud. Nii lahe.

Täna käisin jõe ääres, Kõndisin mööda põldu, et teed vähem kulutada.
Jah, vanad meenutused noorusest, kui vennaga seal jää peal mängisime.
Ning kuidas talvel suusatasime, ma sõitsin oma suusa pooleks ja siis nutsin palju.

Maal on Hea.

laul

Eddie Vedder - Society

Palun ärge toituge kiirtoidust!

Eile algas kella 23.00 paiku film "Supersize Me"
See film rääkis kuidas Kiirtoiduasutused kaevati kohtusse, et nad inimesi paksuks teevad, ning selle tulemusena on inimesed palju haigemad ja tujust ära.
Peategelane oli 84,1 kilo kaaluv mees, kes oli täiesti terve ning tal
polnud kunagi tervisega suuremaid probleeme olnud. Ta hakkas
eksperimenti läbi viima. Mcdieeti - Sööb ainult asju, mida McDonaldsist
osta saab. 30 päeva. Isegi vee pidi sealt ostma.

Selle Mcdieedi ajal koges ta tujude muutust, peavalu, maksakahjustusi,
oksendamist.

Pärast 30 päeva kaalus ta 11,1 kilo rohkem.
Tagasi oma õige kehakaalu juurde jõudmine võttis tal aega 14 kuud.

Palun ärge sööge McDonaldsis.

Sööge Puuvilju, Juurvilju, Täisteratooteid

elu.

Täna mulle meeldis olla. Oli tunne, et ma kuulun kuhugile. Kus on hea ja tunne vaba.

Hommikul ma magasin kauem kui tavaliselt - umbes 15 minutit rohkem. Seejärel koperdasin tööle. Päris vahva oli, õppisin jälle uusi asju.

Pärast natukest aega kontoris istumist ja maitsvat lõunat suundusin korterisse, ma ei taha seda koduks nimetada, sest alati kui ma seda teen, ütleb midagi seestpoolt: "Poiss, ära valeta."

Otsisin välja sobivad riided ning panin leekima.
Kuid mitte jooksma, sest veel mõned päevad ei tahaks anda energiat molluskile luu küljes.
Täna ma Kihutasin Rattaga - Käisin Pirital ning Kadriorus. Jube hea on näha inimesi liikumas, sõidavad rattaga, rulluiskudega, rulaga, sörgivad ja jalutavad. Rannas olid vanemat sorti inimesed juba bikiinidega ja mängisid võrkpalli. Jõe ääres püüdsid poisid kala.

Päikest!

Vahi mis juhtus

Juba üle nädala pole ma saanud joosta.

Jah, see on paha ja vastik tunne.

Mulle on külge hakanud selline haigus, mis himutab kõiki jooksjaid. Sääreluu ümbrise põletik. Joostes teeb valu, siis treener ei taha, et ma jookseksin, siis ma olen käinud trennis sõudmas, see väsitab palju rohkem kui jooksmine.
Ma olen ka uurinu kuidas sellest haigusest lahti saab: Operatsioonile ma ei taha minna, selle jätame kohe välja, siis on veel võimalus kummiliimiga määrida aga kuna seda ei müüda eriti palju enam siis jätan ka selle välja, proovisin paar korda võimalikult kuuma dušši all jalga hoida, natukene läks paremaks. Valus on ikka. Siis sain teada, et ka nuuskpiiritus võib abiks olla. Käisin Apteegis nuuskpiiritust küsimas ja saingi, väike purk 12.90.
Niisiis hakkasin ennast ravima sellega, määrisin ettevaatlikult jala peale - midagi ei juhtunud, mulle tundus, et see aurustus sealt kiiresti minema, siis valasin seda salvrätiku peale ja hoidsin sellega jala vasta. Oi kuidas hakkas põletama veidikese aja pärast. Mainiti, et umbes 10 min peaks olema see vedelik peal, ma siis kannatasin.
Kui kümme oli otsas siis oli üllatus suur, jalal oli suur põletusvill.
Lasin külma veega üle ja naersin omaette.

Tegelikult poleks tohtinud seda kinni katta salvrätiga.

Kogemused õpetavad.

Aga õnneks ma saan kohe kohe terveks.

MEIST IGAÜHE VÕIMUSES ON MAAILMA MUUTA.

UUS MAAILM ALGAB SINUST …

Lugesin.

Olete näinud kuidas pardid võitlevad?
Kui nad peaksid võitlema hakkana, siis see ei kesta kaua.
Kui nad on lõpetanud, siis nad ujuvad teineteisest eemale ning teevad mõned tugevad tiivalöögid, et kogu sellest võitluse energiast lahti saada, ja ujuvad rahus edasi, nagu poleks midagi juhtunud.

Uus maailm

Kõnnivad kaks munka. On selline hästi vihmane ja udune ilm. Tee on väga mudane.
Mungad jõuavad pisikese külani, kus noor neiu tahab teed ületada, aga tee on nii porine ning ta siidpehme kimono hakkab mudaseks minema.
Siis üks munk haarab kiiresti neiu sülle ja kannab ta üle tee.
Mungad on kõndinud umbes 5 tundi ning on juba jõudnud oma sihtpunkti, kui teine munk enam ei suuda end tagasi hoida ja lausub: "Miks sa selle neiu seal niiviisi sülle võtsid? See pole mungale kohane."
Selle peale vastab esimene: "Mina panin tolle neiu juba mitu tundi tagasi maha. Miks sina teda ikka veel kannad."

Life

Veel tunne rõõmu, sina, kes sa elad

God

On this day of your life, dear friend, God wants you to know...

...that the end is near.

The end of your work week, that is. Isn't

that great ? Now you can go and play!

And you must, you know. Make this

weekend the most fun ever.

Your soul says to do what brings you

joy this weekend! No judgments!