Puhkus 2

Saabudes 25. õhtul koju magasin ning laupäeval põrutasime sama seltskonnaga (Ema öed ja väikevenna) Saarele Tädi juurde.

Heinategu on maailma parim, kui seda teha aastas korra. Tänavu sain ise teha koormad ning hilem need ka kohe maha laadida. Koormaid tehes on tunne, et kohe-kohe kukud või saad haiget. Aga midagi ei juhtunud. Ehitasime kärudele püramiidid peale.

Ka igaaastane Ratsatriatlon toimus järjekordselt. See aasta ma olin väljaspool arvestust, sest mul polnud hobust. Ujusin ja jooksin. Sain rohkem endast anda ujudes ja joostes, sest teadmine, et ei pea hobusega 6km läbima oli tegelikult rahustav. Sõitsin hoopis võistluspaika hobusega ja ka tagasi.

Puhkus

Vihast andestuse ja rõõmuni

Olin 21. - 25. juuli Käärikul.

Vihastasin oma pool elu sinna ära.

Nutsin, naersin, ujusin, jooksin, rääkisin, kuulasin.

"Kasutame psühho- ja hüpnodraamat, kunsti, muusikat, liikumist ja hingamist saavutamaks keha, meele ja hinge vahelist ühendumust, terviklikku enesetunnetamist ja emotsionaalset vabadust"

18/19

Reede öhtu.
Viimasel ajal on töeliselt palju asju öhus.
Söprus. Armumine. Pettumus. Segadus. Vabadus. Siirad ütlemised, mis teevad sõnatuks. Ideed, mis järgiseks päevaks on haihtunud. Rööm väikeste asjade üle. Politseipargi öhtune värviline purskkaev. Ülikoolid. Filmid.

Aga peamine, et ma olen üksi reedesel öhtul. Sellega võib töesti harjuda. Käisin vanalinnas jalutamas. Palju inimesi. Kui purjus eestlasi polnud näha, siis olid purjus idanaabrid, ning kui ka neid ei olnud siis olid purjus soomlased. Öine linn on nii teistmoodi, veidi vaiksem - siis on inimeste räuskamine automürinast üle, valgus, õhk.

Homme pean jooksma. Kiiresti. Ma annan endast parima.

Film

Täna lõunaajal tuli telekas film. Pidin seda nägema, seal on poiss, 14 aastane. Ta tahab imesid teha. Tal õnnestub see läbi jooksmise. Isegi jookseb tagurpidi. Aga film tõi üle pika aja mulle silma pisarad. Pärast seda tirisin oma venna Lauluväljakule mäkkejooksu tegema.

reede

Tere,

Mina käisin reedel trennis ning tagasiteel kohtan tuttavat poissi.
Küsin, mis täna tööl toimub?
Get F****d pidu.
Helista mulle tunni pärast, siis ütlen kas saad tasuta sisse.
Olgu nii.

Saimegi.
Läksin koos vennaga. Vahva oli.
Juba enne sinnajõudmist oli vahva. Sest Ta tuli tänava peal mulle vastu.
Temaga on hea. Pidu oli ka Lihtsalt nii värviline ja armas. Ning see kaselõhn oli küll meeletu.

Hiljem käisime Tammsaarel külas ning meenutasime kes see Kreutzwald on.

I really really hope, that I won´t screw up this time.

Belgias

Colin teeb head näitlejatööd. Aksent. Film ise on kuidagi nii veider ja naljakas - Siiras. See on Sõprusest, Palgamõrvari kurvast elust, Usaldusest, Südametunnistusest.
Ning loomulikult ei puudu ka Naine, kes müüb Lilliputile hobuserahusteid.

Peamine on linn Brugge - mis lausa kutsub mind sinna.

23:29

Usalda ennast.

Miskipärast sain korraga omale mitu filmi. Polnud ühestki neist midagi kuulnud. Valisin ja mõtlesin, millist vaataks. Vaatasin "Hot Rod". Ja see oli täpselt see, mis mulle vaja oli. Kuidas küll kõik läheb just nii nagu hea on. Vahva film. Vaadake ka.

Art.

Nii Elutruu ja Kaunis. Hingeline. Mõistmatu. Erksad värvid. Tuimad värvid. Lihtsus. Keerukus. Eluline. Portree. Maastik. Kolmnurk. Tühjus. Detailne. Jaanus. Roheline. ??

Seal on nad kõik. Kõikjal on just see, mis sa näed seal olevat.
Elusse armunud.

labels

Film: "Living luminaries"

õnn võiks olla suur

Pühad

Oligi aeg, kus jälle üks NG lend läks lendama.
Käisin Pürksis. Johannesega jäime hiljapeale ja Silver sõidutas meid.
Hääletasime, Ristil hakkasin liikuma Saarte poole.

Esimeses autos oli perekond - nad olid nii elurõõmsad ja Nii positiivse energiaga.
Jõudsin lõpuks kella 22:20 Virtsu, vaatasin siis millal laev tuleb, Ohoo alles 24:00, niisiis ma istusin sadama ootetoas selle tund aega. Enne seda istusin vee ääres ja jälgisin kuidas päike merre sukeldus.
Kuivastusse tulid mulle vastu. Sõitsime Liiva. Juvente laager Muhus võis alata.
Väga huvitavad ja lõbusad päevad. Uued inimesed, kes alguses tundusid nii võõrad said väikese võimaluse ka minuni jõuda. Kinnine nagu ma olen.


Jaanilõke oli Hellamaal. Väga palju oli purjus noori ja vanemaid inimesi, kõigil kleeps seljal või pükstel, millel kirjas "Noor. Ilus. Kaine." Ehhki meie grupi inimesed olid nende kleepsude täieõiguslikud kandjad.
Jaaniööl olid mängud, üks neist Limbo. Ma võitsin. Ma võitsin Kõiki mehi, naisi ja lapsi - Ma olen võimas.


Suured tänud korraldajatele ja teistele kes sinna laagrisse tulid. Teis kõigis oli midagi erilist, mis säras ja jõudis minuni.

Sooner or later we must try... Living

Ärkasin kell 08:00

Sõitsin Rahulikult ja vaikselt 3,5 tundi Valka.
Istusin. Jooksin.

Jälle buss.
Aga nüüd Aktiivne ja lärmakas.
Niit kutsus oma poole sauna õlut jooma, kuigi ta juba oli päris pehme.
Nii ka teised Sportlased ja Kohtunikud.

Tagant keegi karjub käriseva häälega:"Ma ei saa viina juua!"

Koju sain kell 22:45

Siis Nad jaurasid jalgpallist ja jõid õlut. Mulle lõi pähe idee või mõttelend, millest kuulsin filmist Zeitgeist, Et Need on nii üles puhutud ja kõrvaldamatud asjad sellepärast, et need lahutavad inimeste meelt. Peaasi, et inimesed mõtlema ei hakkaks, Et nad ei saaks aru mis jura kõik see ühiskond on. Naljakas on et kõik need asjad millest kuulen, vaatan, on kuidagi seotud minuga.

Elu on täis üllatusi ja veidrusi.

Soov.

Ja niiviisi see algab.

Tahan koju.

Tahan minna karjamaale, kus lambad vaikselt omaette rohtu näksivad ja ei mõtle igasugu lollusi välja. Tahaksin seal kivikesel istuda ja mängida Nuuskmõmmikut. Tahan tunda, kuidas oleks igal talvel lõunasse rännata ja siis kevadel tagasi tulla. Mängida vaikselt suupilli (mida ma teha küll ei oska, aga ma õpin). Voolida puutükkidest väikseid loomakesi. Ja nii elada koos päikesega vaiksel karjamaal.

tõde

Üle kõige on maailmal vaja
üht vaba last, üht vaba last,
kes midagi poleks kuulnud
ei heast ega kurjast, ei heast ei kurjast,
ega viitsi mõeldagi püüdjate paelust.
Kuid püüdjail on vaja just vaba last.

Põgene, vaba laps, see on ainus võimalus.
Põgene, vaba laps, vii peitu maailma vabadus,
kuni veel sa vähegi suudad, vähegi loodad,
vähegi hoolid, põgene vaba laps.

***

meil on elu keset metsa.
:,:keset puid ja põõsaid,
keset sammalt ja lilli.
Meil on elu keset metsa:,:

Meil on elu keset metsa,
meil on elu keset metsa.
:,:Aga seda me teame, et siniseks taeva saame,
sest süda laulab kuldse päikse poole:,:

Lisavõti on probleemide lahendus.
Esmaspäeval oli plaanis teha ühed vötmed juurde aga nüüd ???

Elu on lihtsalt nii veider. Esmamuljed ja selle tagajärjed. Mida kõike saab mötlemisega muuta, küll vaid endi jaoks, aga ikkagi. Kõik on üks. Halvad ja head emotsioonid ning nende tagajärjed. Lapsepõlve mõjutused.

Zeni mungad ütleksid: "Ära jää toppama minevikku, ela nüüd ja praegu."

- Sinu elu on su enda vastutus ja mitte kellegi teise oma. Ei sinu ema, isa, abikaasa, lapsed, arst ega ülemus kanna vastutust sinu elu eest.
- Kui keegi on sulle haiget teinud, on see sinu kohus oma elu varemetest üles ehitada. Just nii nagu see on sinu kohus süüa, kui kôht tühjaks läheb, sest sina oled see, kes kôige rohkem kannatab, kui sa teed valiku ome elu selle valuga täita.
- Sa ei ole oma eluga üksinda. Alati on olemas neid, kes sind abistada saavad, kui sa vaid ise oled avatud abi paluma ja vastu vôtma.
- Peaaegu igas olukorras on meil vôimalus valikuid teha. Tihtipeale jääb meil puudu oskusest neid valikuid näha.

Jonny Cash - Hurt