Failure... Noot

Aga tegelikult on...

...that you can only succeed, you cannot fail.

Failure is impossible; it is an illusion. Nothing is a

failure. Nothing. Everything moves the human story,

and hence the process of evolution, forward. Everything

advances you on your journey.

Mõista mõista

Selle kohta on nii palju öeldud,
Kuid samas pole midagi öeldud.

Sellest on kirjutatud miljardeid ridu,
Ükski nendest ei ole õige ega vale.

See suudab viia sind ühest äärmusest teise.
Teeb sind nii Õnnelikuks, nagu sa pole varem olnud.
Teeb sind nii Kurvaks, nagu sa pole varem olnud.

Mis see on?
Seda küsiti eelnevad tuhat aastat ning küsitakse ka järgnevad tuhat aastat.

Laupäev

P.S. I love you

1313
01:43:24,100 --> 01:43:25,600
Sa tõesti meeldid mulle...

1314
01:43:27,000 --> 01:43:29,900
...aga ma ei saa olla nähtamatu mees.








[Poiss, kes siia kirjutab, Lõpeta Mõtlemine...
..see teeb vaid asjad keerukamaks.]

Helesinine täheke

Tere,

Olen helesinine täheke sealt ülevalt. Ma näen alla Maale. Seal on nii palju Muutusi, mis alatasa toimuvad, neil polegi aega lihtsalt olla. Kõik seal liigub või ruttab kuhugile, mulle tundub, et nad nagu tahaksid liikuda ajas edasi meeletu kiirusega, et kätte saada see, mis on kusagil mõtteavarustes loodud. Unustavad Selle Meeletu Suure Hetke, kus nad tegelikut on.

Seal elavad imearmsad olevused - Inimesed. Nad on nii võrratult ilusad. Joonistavad, kirjutavad, hoiavad kätest, laulavad, rõõmustavad, nutavad, Unistavad...

Harmoonia või Tasakaalu pärast on vist ka tumedamad küljed sinna kleebitud. Ehk muidu ei saakski aru rõõmust kui poleks kurbust... Ma näen seda tumedust ja muutun kurvaks.

Olen nii palju õppinud sellest väikesest armsast planeedist. Ennist olin vaid kivike, kuid nüüd Täheke, kes virvendab kui Maal keegi haarab kellegi käest ja hoiab seda südames soojas... armumine - see on nii lootusrikas ja ehk ka veidi rumal. Need pisikesed olevused seal teevad nii imepäraseid ja ettearvamatuid tegusid, kui tunnevad armastuse jõudu.

Miskipärast need olevused tahavad alati midagi omada, ning on planeedi ära jaganud osadeks, ning seadnud nn piirid erinevate kultuuride ja füüsiliselt teistmoodi arenenud olevuste vahele. Nagu nad kardaksid midagi, kardaksid üksteist.

Mul on veel nii palju näha ja õppida. Mõista, miks nad saevad oksa, millel istuvad.

Zen

Puhkus 2

Saabudes 25. õhtul koju magasin ning laupäeval põrutasime sama seltskonnaga (Ema öed ja väikevenna) Saarele Tädi juurde.

Heinategu on maailma parim, kui seda teha aastas korra. Tänavu sain ise teha koormad ning hilem need ka kohe maha laadida. Koormaid tehes on tunne, et kohe-kohe kukud või saad haiget. Aga midagi ei juhtunud. Ehitasime kärudele püramiidid peale.

Ka igaaastane Ratsatriatlon toimus järjekordselt. See aasta ma olin väljaspool arvestust, sest mul polnud hobust. Ujusin ja jooksin. Sain rohkem endast anda ujudes ja joostes, sest teadmine, et ei pea hobusega 6km läbima oli tegelikult rahustav. Sõitsin hoopis võistluspaika hobusega ja ka tagasi.

Puhkus

Vihast andestuse ja rõõmuni

Olin 21. - 25. juuli Käärikul.

Vihastasin oma pool elu sinna ära.

Nutsin, naersin, ujusin, jooksin, rääkisin, kuulasin.

"Kasutame psühho- ja hüpnodraamat, kunsti, muusikat, liikumist ja hingamist saavutamaks keha, meele ja hinge vahelist ühendumust, terviklikku enesetunnetamist ja emotsionaalset vabadust"

18/19

Reede öhtu.
Viimasel ajal on töeliselt palju asju öhus.
Söprus. Armumine. Pettumus. Segadus. Vabadus. Siirad ütlemised, mis teevad sõnatuks. Ideed, mis järgiseks päevaks on haihtunud. Rööm väikeste asjade üle. Politseipargi öhtune värviline purskkaev. Ülikoolid. Filmid.

Aga peamine, et ma olen üksi reedesel öhtul. Sellega võib töesti harjuda. Käisin vanalinnas jalutamas. Palju inimesi. Kui purjus eestlasi polnud näha, siis olid purjus idanaabrid, ning kui ka neid ei olnud siis olid purjus soomlased. Öine linn on nii teistmoodi, veidi vaiksem - siis on inimeste räuskamine automürinast üle, valgus, õhk.

Homme pean jooksma. Kiiresti. Ma annan endast parima.

Film

Täna lõunaajal tuli telekas film. Pidin seda nägema, seal on poiss, 14 aastane. Ta tahab imesid teha. Tal õnnestub see läbi jooksmise. Isegi jookseb tagurpidi. Aga film tõi üle pika aja mulle silma pisarad. Pärast seda tirisin oma venna Lauluväljakule mäkkejooksu tegema.

reede

Tere,

Mina käisin reedel trennis ning tagasiteel kohtan tuttavat poissi.
Küsin, mis täna tööl toimub?
Get F****d pidu.
Helista mulle tunni pärast, siis ütlen kas saad tasuta sisse.
Olgu nii.

Saimegi.
Läksin koos vennaga. Vahva oli.
Juba enne sinnajõudmist oli vahva. Sest Ta tuli tänava peal mulle vastu.
Temaga on hea. Pidu oli ka Lihtsalt nii värviline ja armas. Ning see kaselõhn oli küll meeletu.

Hiljem käisime Tammsaarel külas ning meenutasime kes see Kreutzwald on.

I really really hope, that I won´t screw up this time.

Belgias

Colin teeb head näitlejatööd. Aksent. Film ise on kuidagi nii veider ja naljakas - Siiras. See on Sõprusest, Palgamõrvari kurvast elust, Usaldusest, Südametunnistusest.
Ning loomulikult ei puudu ka Naine, kes müüb Lilliputile hobuserahusteid.

Peamine on linn Brugge - mis lausa kutsub mind sinna.

23:29

Usalda ennast.

Miskipärast sain korraga omale mitu filmi. Polnud ühestki neist midagi kuulnud. Valisin ja mõtlesin, millist vaataks. Vaatasin "Hot Rod". Ja see oli täpselt see, mis mulle vaja oli. Kuidas küll kõik läheb just nii nagu hea on. Vahva film. Vaadake ka.

Art.

Nii Elutruu ja Kaunis. Hingeline. Mõistmatu. Erksad värvid. Tuimad värvid. Lihtsus. Keerukus. Eluline. Portree. Maastik. Kolmnurk. Tühjus. Detailne. Jaanus. Roheline. ??

Seal on nad kõik. Kõikjal on just see, mis sa näed seal olevat.
Elusse armunud.

labels

Film: "Living luminaries"

õnn võiks olla suur