Indiaanlased..

Indiaanlaste Kümme tõde!

Maa on meie ema - hooli temast.

Austa kõiki oma suhteid.

Ava oma süda ja hing Suurele Vaimule.

Kõik elu on püha; kohtle kõiki olendeid austusega.

Võta maalt, mida vajad; ja ei midagi enamat.

Tee mida tuleb teha kõige ja kõigi heaks.

Täna Suurt Vaimu iga uue päeva eest.

Räägi tõtt; kuid ainult heast teistes.

Järgi looduse rütme; tõuse ja mine puhkama koos päikesega.

Naudi elu teekonda, kuid ära jäta jälgi.

Cherokee Palve. Õnnistus.
Puhugu taeva soojad tuuled pehmelt su majale.
Õnnistagu Suur Vaim kõiki, kes sinna sisenevad.
Tehku sinu mokassiinid õnnelikke jälgi
paljudesse lumedesse ja puudutagu vikerkaar alati su õlga.

Vesi, kristallid.

Water - The Great Mystery

Kindlasti oled kuulnud, kui palju meie maailmas on vett ja mida see mõjutab. Paljud väidavad, et kõige selle alus on vesi, mis me täna oleme, näeme ja katsume. Teadlased on vett kaua aega uurinud. Selle Imepärasust. Kuidas ta suudab olla kolmes olekus. Miks vesi paisub, kui ta külmub, sest teised ained ju tõmbuvad kokku. Kuidas vesi suudab eirata gravitatsiooni ning mööda kõrgeid puid jõuda ka tipus olevatesse lehtedesse.

Masaru Emoto tegi katseid ja uuris vee kristalli. Ta rääkis veega. Ta ütles sellele häid ja halbu sõnu.

Halvad:

You make me sick, 

I will kill you!

You Fool

Siis ka häid sõnu:

Love and Thanks

Truth

Inimese aju koosnab umbes 85% veest ning keha üldiselt 70%.

Ole oma sõnadega ettevaatlik. Ole oma sõnades laitmatu. Juba mõttetasandil.
Ütle head!

letters from the crushed

"Every single cell in our body is replaced every seven years. and by my calculations that means by october 2015 the person i will be will have never even touched you.

distance has widened and new things have grown in place. nothing is really forgotten but at this point it’s fluid. it’s taken me this long to encourage myself to stop wishing for a return or a sincere apology, to let you go and hold the hand that’s here."

— k

Ülirealism ruudus

Kuid kui Rebane peaks olema sinilill. Mis ta teeks?
Kui meri peaks olema pilvekiht?
Ratas olema ruubikukuubik?
Roheline roosa?
Mis oleks teisiti, kui Kurbus peaks olema Karupoeg Puhh?

Sürrealism mõnikord teeb oma vigureid. Kõik on nagu käegakatsutav, kuid kui sirutad käe, siis käel pole haarata millestki. Justkui 3D film. Ülirealism.


"Sügislilleke"

Inimene kui sotsiaalne olend?!

Tundub, et elu tahab mind proovile panna. Viimasel ajal väga tugevalt ja halastamatult. Ma põgenesin, nagu ikka tehakse, kui miski üle jõu käib. Kuid oh mis üllatust - see tuleb sulle järgi. Ja mitte ainult selles uhkuses, mis ta tekkides oli, vaid hoopis tugevamana. Või on see kõik silmapete, mis tundub väga reaalne.

Istun seal linnas ja kõik sebivad ümber. Ei ole aega, mil ei kuule sõidumürinat akna taga või idanaabri keelt naaberkorterist. Sellega vist harjusin liialt ära - lumises metsa keskkonnas on veider. On vaikus. On üksik. On vaid ära jäätunud järveke, mille jääd katab pehme valge lumevaip. Metsatukast on kuulda puude hääli, millest lõpuks hakkad aru saama. On tuul, mis puhub hoopis teisiti, kui suurte majade vahel.

Sotsiaalsus puudub. Kuid õnneks on Kõu, kes pakub oma "kiiret" Internetti igal pool. Kuid kui ärkad nii, et oled ainus. Maja on külm. Kõrvus on vaid mingi imelik vuhin või hele mürin. Esimesed sõnad, mis öelda saad, on need, mis paberile kirjutad või klahvivajutusega ekraanile tekivad. Kuidagi ei suuda olla. Kuid sisimas oled kindel, et see on vajalik. Olla üksi, iseendaga. Kasvõi veidi.

Olen palju erinevat kirjandust lugenud, kes jutustavad inimesest kui olevusest, kes ei suuda üksi olla. C. McCandless jõudis ka sellele järeldusele enne, kui ta hing rändama läks. Nii jõudis selleni ka teine mees, kes tegi katse, kas ta suudab ilma ühiskonnata ja inimesteta metsas hakkama saada. Ta hakkas hulluma. Ka mina olen rännates tundnud, kui olen mäetippu jõudnud, jälgides ümber olevaid kauguses olevaid pilvi, mis peidavad endasse kaljunukke, et tahaks seda hetke jagada. Nüüd ja Praegu. Kuid siis keeran paremale ja vasakule ning jään ikkagi üksi muigama. Kogu selles hiilguses.
Kuid just Idamaades põgenevad, või siiski soovivad minna mungad ära. Nad otsivad üksindust. Et olla ilma ühegi segava faktoriga, mis nende mediteerimist segaks. See on viis leida see õndsus. Kaastunne. Armastus. Vabadus. Aga Üksi. Miskipärast peavad nad selle leidma üksi olles. Just nagu Buddha selle leidis puu all istudes. Nad on õnnelikud. Ükskõik kui palju neil inimesi ümber, või kui pole ühtki hingelist kümnete kilomeetrite raadiuses. Munkadele on üksiolemine õnnistus.
Mina aga nõustun Oshoga, kes väidab, et tuleb osata olla üksinda. Ei saa koguaeg olla teiste seas, see on sama, mis olla pikka aega üksi. Tuleb osata nautida seda hetke, millal oled teistega või millal oled jäänud üksi. Mõlemad on väga tähtsad. Usun, et tänapäeval on harjutud sõltuma väga palju teistest. Ja kui tekib hetk, mil pole enam kedagi ümbruses, hullutakse, hakatakse asju ette kujutama ning sellest võib tekkida arusaamatusi. Abielud purunevad, sest teisele ei anta ruumi olla. Ruumivajadust ning üksiolemise hetki peab mõistma samamoodi kui seda, et mõnipäev on armastus suurem kui teisel. Armumine on teist laadi ettevõtmine.

Tänane maailmamuutus..

Raamat räägib mulle, kuidas vanasti olid kõik kristuse õpetuse järgi paika pandud. Mida võis teha, mida mitte.
Ning olid välja mõeldud Surmapatud. Kristlus kasutas hirmu, et inimesi oma võimu all hoida. Seda mingil määral kindlasti ka tänapäeval. Kuid mingis mõttes on see hea, sest usk hoiab inimese koos.


Mahatma Gandhi tegi aga tänapäevasemad surmapatud, mille üle tuleb kauem mõelda, et seda mõista:

• Jõukus ilma tööta
• Nauding ilma südametunnistuseta
• Teadus ilma inimlikkuseta
• Teadmine ilma iseloomuta
• Poliitika ilma põhimõteteta
• Äri ilma moraalita

You must not lose faith in humanity. Humanity is an ocean; if a few drops of the ocean are dirty, the ocean does not become dirty.

• Ma vihkan vägivalda, sest hea, mis sellest näib tulevat, on ajutine, sellest tulenev halb aga igavene.

• Enda vihast kinni hoida on nagu hoida kuuma sütt, et sellega kedagi visata - põletada saad ikka sina.

• Viha ja sallimatus on mõistmise kaksikvaenlased.

• Meie planeet annab piisavalt, et iga inimese vajadusi rahuldada, kuid ei suuda tagada igaühe ahnuse rahuldamist.

     ~ Mahatma Gandhi

Peale külma tuleb soe

Jäämäe efekt tõestab end ikka ja jälle. Kord viis ta merepõhja maailma uhkeima reisilaeva, teinekord kirjeldab ta inimest. See Teine kord juhtub vist alatasa, kuid sellisel juhul mõõdab selle suursugusust esmase mulje tagant välja pääsenud Ilu. Kogu selles keerukuses ja mõistatuslikkuses. Kui suurelt suudab see sind hämmastada.

"Mulle ei meeldi plaanid, kuid vahetevahel on nad Ilusad."

Kiirtänaval

Miks inimestel kiire on. Alati. Ja miskipärast just linnades. Pole aega, et hingata, pole aega, et vaadata, pole aega, et märgata inimest enda kõrval. Ei, just seda nad teevad. Nad märkavad väga hästi teist inimest. Kuid mitte õiges valguses. Nad arvavad. Nad loovad illusioone. Nad kujutavad ette. Ja siis jooksevad. Kiirustavad kuhugile, kus on turvalisem. Teinekord koht, kuhu põgenesid, on jällegi ülerahvastatud. Jalad alla ja kiiruga järgmisesse kohta. Kuid miks siis nii?

Kui käisin pargis jalutamas, olid kaaskodanikud rahulikud, loivasid mööda pargiradu ja Nautisid igat sammu, igat puud millest möödusid. Ei tundund, et neil kusagile kiire oleks olnud või nad millegi eest põgeneksid. Pargiinimesed usaldavad rohkem. Siis seadsin sammud kesklinna, vanalinna äärde ja kaubanduskeskuste tuhinasse. Seal tuli üksik tunne peale. Inimmassid voolasid minust üle, mööda. Ja kõik see toimus vaid loetud sekonditega. See on nagu võidujooks igale poole. Silmad on suunatud maha, et kellegile juhuslikult silma ei vaataks. Kiiresti edasi, et kellegile ette ei jääks. Peaasi et keegi minust midagi arvama ei hakkaks. Ära palun ütle midagi kohutavat. Ära kommenteeri mind. Ära vaata ka.

Kui nii mõeldakse, siis mis see põhjus võiks olla? Inimene on ju sotsiaalne olend. Talle meeldib kui talle midagi kena öeldakse, ta naudib teiste imetlevaid pilke, ta naeratab teisele ilusale inimesele, ta tahab kuuluda, ta ei saa olla suhtlemata. Kuid miksjaoks siis niiviisi ollakse nagu tänavapildis näha?

Sotsiaalmeedia popimad lehed

Äkki on põhjus kusagil, kuhu ma veel ei ole jõudnud, ega arvatavasti ei jõua ka - minevikus. Või on see tõesti tänapäeva uus leiutis - olla vastuoluline. Või siis on sellel tõepõhi taga. Et ongi keegi kellegile halvasti öelnud, keegi kedagi halvustava pilguga vaadanud, kellegile naeratades saanud vasta sõimu, et Mis sa siin naerad minu üle.

Ma olen õnnelik, sest Alati on Erandeid.
Mina seda ei tea, mis tegelikult toimub. Oskan vaid arvata.

Talvepuhkus

Puhkus. Talvine Saaremaa.
Hobusetall, kus kõrval lund täis põld. Hobune, ratsanik, Mäesuusad. Rakendasime mäesuusad köiega hobusele järgi ning sõit võis alata, justkui veesuuskadega.

Paksus lumes autoga - ei ole väga hea idee.

Jää ja meri on alati hea otsus. Kas siis mööda jäätükke joosta või siis lihtsalt lamada seal ja kuulata lainetehäält - jäätuki all kui ka enne läheneva veelaine häält.

No man is a failure who is enjoying life.

~ William Feather

Lumejooks

Käisin jooksmas - lumes. Lund on palju, ja sadas peale.
Öös - kui inimesed peaksid kodus telekast jaburaid saateid jälgima.
Hämmastusin - Kadriorus olid suusatajad, üks jooksja, jalutajad, koeraga koos, rõõmus oli see.
Sain Krutskid - ehk siis hea tuju.

Läks ja Tuli

Vana kadus ära. Hajus. Alguses vaikselt, hiljem juba kiiremini ja lõpuks ta kadus. Teda pole enam. On vaid mõningad raasud mälestustes, on mitmeid elemente mis meenutavad juhtumisi/inimesi. Tolmukübemed kapi peal, mis unustusse jäid.

Ma olen rõõmus. Mitmenädalane mittevägapõhjalik planeerimine ei tasunud end ära. Hommikul oli kõik katki. Kõik. Isegi mina ise - veidi. Lõuna-ajal hakkasid klotsid üksteisega haakuma. Pool oli tervenenud, välja arvatud ühe pisikese osaga. Hiljem - teine pool koorus nutust naeruks. Esimese poole pisike osa täitus valgusega. Lõpuks oli tervik. Ja see Tervik oligi just see Tervik, mis valmistas minule kingituse. Kauni, ilusa, naerulise, õnneliku..

Then I'd say ''that bundle - that's family.'' ~ Alvin

Barefoot

Vaatasin filmi. See oli Austraalias tehtud film. Poiss kõndis seal kõikjal paljajalu.

Tuletas mulle meelde mu enda seiklusi maal ja linnades - paljajalu.

Kuidas tundsid kõike, millel käisid.

Mõni kivike, muhk, auk, mõnikord ka mõni näts (see polnud väga meeliköitev)

Jalgadel oli hea ja hingel oli hea.

If I had my life to live over, I would start barefoot earlier in the spring and stay that way later in the fall. I would go to more dances. I would ride more merry-go-rounds. I would pick more daisies.

~ Nadine Stair

Lumisel maal

Tead, sõida maale. Ära ole linnas. Mine oma mugavustsoonist välja. Ära muretse, et telekast jääb midagi nägemata. Mine seikle ise. Ära osta poest valmistoitu. Võta retseptiraamat ja valmista midagi, mis Tõeliselt hästi maitseb. Ära sõida poodi, kui see on kilomeetri- kahe kaugusel. Otsi mõnusad jalanõud ning jaluta. Ära helista vanematele (tegelikult helista nii palju kui võimalik, kuid... Mine neile külla.

Mine linnast välja, sõida kusagile, metsa, põllule, mere äärde. Olenemata ilmast teeb see tuju paremaks. Toob sära silma. Ehk lahendab ka mõne probleemi, kui neid peaks kusagil ilmuma. Sõida maale vanematel või sõpradele külla. Aita neil teha puid, tegeleda loomadega, lund rookida, pukamiseks järves ujuda, metsas jalutada, niidul ümbruskonda jälgida. Kogu see rahu, mis valitseb linnast väljas, see tuleb ja sukeldub sinusse. See loob vabadust ja joonistab ilu. Julge see hea vastu võtta. Sulle on antud see lihtne võimalus tingimusteta minna, ja Olla.

When I go out into the countryside and see the sun and the green and everything flowering, I say to myself Yes indeed, all that belongs to me! ~Henri Rousseau

Pay It Forward / The Straight Story

"The Straight Story" - Oh seda südamlikkust.

"When my kids were real little, I used to play a game with 'em.

I'd give each one of 'em a stick and - one for each one of 'em -

then I'd say ''you break that.'' 'Course they could, real easy.

Then I'd say ''tie them sticks in a bundle and try to break that''.

'Course they couldn't.

Then I'd say ''that bundle - that's family.''

"So, ah...what's the worst part about being old, Alvin?"

"The worst part of being old is rememberin' when you was young."

"Pay It Forward" - Jah, see on hea film. Ning see idee! See on seda väärt.

Filmist veel niipalju, et seal häiris mind miski, üks väike detail. Aga muidu ma vist polegi nii palju pisaraid nii rõõmust kui kurbusest varem valanud. Üks "100 must see movies" seast.

Candlelight

Miks küll on küünlapõletamine nii lummav tegevus?

Kui see mõte juba varajases staadiumis pähe tuleb, muutub kõik. Maailm jääb rahulikumaks nii sinu sees kui ka väljas. Sa otsid kõige parema küünla, mis sul on. Asetad ta parima koha peale, kuhu see võimalik on. Otsid isegi küünlaaluse, sellise kauni. Või haarad kapist teetaldriku. Küünal sobib täpselt sinna kuhu sa talle pesa tegid. Nüüd on aeg käes see süüdata. Leiad kapi nurgast kulunud tikutopsi, milles veel viimased tikud sees. Õnneks esimene tikk juba süttib ja lähened sellega vaikselt küünlale. Lõpuks täidab küünlaleek toa soojuse ja rahuga. Veidi aega lihtsalt jälgid leeki. Mitte millelegi muule tähelepanu pööramata. Oh seda õndsust.

Küünlavalgust!