Vihma sajab..

Klaver ja kätelseis on viimasel ajal mind lummanud.

Kõik sellega seonduv paneb silmad särama.

Aias sirguvad lumikellukesed. Metsaäärne tiik on läbikäiguhoov sulisevale veele.

Hetkel, kui sa tunned, et sa pole eraldi kellesti ega millestki - muutub maailm paremaks.

Strawberry fields forever..

Mõtle nüüd..
Kui Sind ei oleks..


Nagu lillepeenar ilma lilledeta
nagu taevas ilma tähtedeta
nagu laud ilma jalgadeta
nagu auk kusagil

Mida puud ja maa ja vesi ning sõbrad teevad tundega - et midagi oleks nagu puudu. Miski on tervikust puudu.

Ilma sinuta ei ole tervikut.

Do not ask what the world needs. ask what makes you come alive, and go do it. Becuase what the world needs is people who have come alive.

-Howard Thurman

The story with happy ending..

Neljapäev. Täna!
Päevaplaanis on kritseldatud vaid üks kokkusaamine idanaabrist kardioloogiga, kellega juba esimese kohtumise ajal sõbrasuhteid ei loodud. Kuid täna läksin sinna rattaga sõitma. Kokkuvõtteks ma ei saanud mitte kui midagi, mis oleksin tahtnud. Mina ei mõistnud teda ja vastupidi - selline oli meie suhtlus. Ebaloogiline. Nüüd otsin uut, kellega ehk saab rohkem üksteisele arusaadavaid sõnu öeldud kui tere-headaega.
Saabub õhtune aeg.. no tegelikult veel mitte.. õhtuni on aega küll. Kui otsin kaaslast, kellega minna Tsirkust vaatama. Esimene kutse läks luhta. Teine kutse punnis väga vastu. Hetk hiljem telefon helendab ja pöriseb. Vastu punniv sõber helistab. Räägime ja leiame ühtse keele. Mina lähen sõidan võõrasse kohta peaaegu võõra autoga, võtan sealt peale võõra inimese koos lapsega. Viin võõrasse Polikliinikusse ja tagasi. Laps oli haige. Lõpuks jäi nii, et kihutasime sõbraga Tsirkusesse, kuhu ikkagi 7 min varem jõudsime. Õnneks ikkagi saime soodsamad piletid ka. Ja Seal. Seal ma sain oma jõu tagasi. Kõik see kokku. Mulle väga meeldis. Etendus ise. Sõber hea mu kõrval. šokolaad, mis asendas lilli, mis artistidele lõpus jagatakse, ehhki meie lõpp venis ja venis. Muidugi oli see nagu üks soe kallistus, mis venides läheb ainult paremaks.

Ma olengi nüüd õnnelik. Aitäh!

Kogu see imelikult Imeline päev.

Ah jaa, kuulan Johnny Cash-i uut plaati ka.. ja ükspäev tegin raamatu. Pisikese aga armsa.

Ilu

"Aegade alguses, kui taevast täitsid lendavad elevandid..."

Film on hämmastav. "Ashes and snow"

Nii ka pildid..

Tere Kauaaegne Sõber

Täna kohtasin sõpra.. hästi vana sõpra, keda juba natuke igatsen. Ma pole ainus tema igatseja. Ma kohtun temaga ainult korra aastas, ning siis ma alati proovin võtta sellest kohtumisest nii palju kui võimalik, just nii palju kui tema pakub ja minul vaja läheb. Mitte sentigi rohkem.
Märkasin teda juba hommikul vara, kui Polikliiniku poole tõttasin. Ta oli oma usaldusväärse jüngri oma tulekust varavalges juba teatama saatnud. Oi kuidas ta päeva peale soojemaks muutus. Pärastlõunal, koduteel kohtusin temaga.. ta lõhnas värskelt ja oli rohekas. Kõik ootab teda ja ärkab ellu. Valge vaiba asemel sillerdab varsti vesi ning siis juba rohi ja lilled. Puid katab varsti roheline vatjas kiht ning pisikesed laulumasinad lendavad tagasi nendele okstele kus nad eelmine kord pooleli jäid.
Mul on hea meel sind jälle tervitada. Kevad, kes sa alati tuled. Luban, et ma seekord esimesi lumekellukesi ja sinililli ära ei korja.. Luban, et seekord ma nii palju külmades poriloikudes ei mängi, sest nii võib köha külla tulla ja toas on sinu ilu raske märgata. Luban, et seekord istutan midagi ilusat, et sul järgmine kord tulles oleks rõõm suurem, kui seda lume alt välja sulatades näed, et see on kasvanud tugevamaks.

Aitäh, et tood sooja, rõõmu ja ilu!

Film 4.6

"Dorian Gray" on film, mis vaatasin. Missugune on su hing, pärast mõtlematut tegutsemist? Missuguseks muutud sina? Kas see on päris?

Soovitus minu poolt.

"Oscar Wilde's perfectly charming and witty manner of expression will enchant you in more ways than one. He is a master storyteller and drifts through the story like a gentle summer breeze through odour filled roses, giving you the feeling that you can literally smell the flower he is describing. The Picture of Dorian Gray is a masterpiece. A beautiful story, based in a beautiful era."

Otsin tööd

Tere,

Ma otsin omale tööd.
Töö võiks asuda maapiirkonnas. Ehk mõnes talus. Keset rohelust ja värskust. Vahest võiks isegi läheduses olla mõni järveke või niidu kõrvalt jõgi mööda triivida. Lammastel võiks olla suur lapike rohelist põldu, kus mina saaksin kivi peal istuda ja neile suupilli mängida. Naabreid ei peagi üldse nägema, ei üle pöllu ega metsatuka taga. Eks seal tee alguses, kui teisele poole pöörata, siis seal võiks ikka mõni vanapapi veel elada - kui tuleb tuju lugusi kuulata või koos midagi puust nikerdada. Metsatukas ja niidul võiksid olla suured kivid, kus peal olles ja istudes võiks päikest ära saata. Kukepoiss tagaaiast võiks igal hommikul päikesetõusust teada anda. Maja ise ei pea uhke olema. Piisab heinakuhjast lakas ja väikesest pliidist või kaminast toas, millest võiks puid põletades sooja ja praksuvat elusat tuld jälgida.

Mis ma oskan?
Ma oskan põllult kive korjata. Oskan pliita alla tuld teha. Nautida seda rahu ja vaikust, mis igal õhtul metsatukast majale langeb. Võin lammastele meelelahutuseks suupilli mängida. Tean, millal redised, maasikad, porgandid ja kartulid valmis on. Oskan kaevust vett välja tirida ning seda koos juurviljadega supiks muuta. Mul on mitmeid aastaid töökogemusi kirve, labida, sae, haamri ning naaskliga. Olen ladunud kiviaeda. Heinapakke veeretanud ning ladunud üksteise otsa. Hobuste talle puhastanud ning neid söötnud. Kassile ja koerale pai teinud.

Kui peaks mõni selline koht vaba olema, palun minuga ühendust võtta.

Kõrgharidusega ärijuht.

Indiaanlased..

Indiaanlaste Kümme tõde!

Maa on meie ema - hooli temast.

Austa kõiki oma suhteid.

Ava oma süda ja hing Suurele Vaimule.

Kõik elu on püha; kohtle kõiki olendeid austusega.

Võta maalt, mida vajad; ja ei midagi enamat.

Tee mida tuleb teha kõige ja kõigi heaks.

Täna Suurt Vaimu iga uue päeva eest.

Räägi tõtt; kuid ainult heast teistes.

Järgi looduse rütme; tõuse ja mine puhkama koos päikesega.

Naudi elu teekonda, kuid ära jäta jälgi.

Cherokee Palve. Õnnistus.
Puhugu taeva soojad tuuled pehmelt su majale.
Õnnistagu Suur Vaim kõiki, kes sinna sisenevad.
Tehku sinu mokassiinid õnnelikke jälgi
paljudesse lumedesse ja puudutagu vikerkaar alati su õlga.

Vesi, kristallid.

Water - The Great Mystery

Kindlasti oled kuulnud, kui palju meie maailmas on vett ja mida see mõjutab. Paljud väidavad, et kõige selle alus on vesi, mis me täna oleme, näeme ja katsume. Teadlased on vett kaua aega uurinud. Selle Imepärasust. Kuidas ta suudab olla kolmes olekus. Miks vesi paisub, kui ta külmub, sest teised ained ju tõmbuvad kokku. Kuidas vesi suudab eirata gravitatsiooni ning mööda kõrgeid puid jõuda ka tipus olevatesse lehtedesse.

Masaru Emoto tegi katseid ja uuris vee kristalli. Ta rääkis veega. Ta ütles sellele häid ja halbu sõnu.

Halvad:

You make me sick, 

I will kill you!

You Fool

Siis ka häid sõnu:

Love and Thanks

Truth

Inimese aju koosnab umbes 85% veest ning keha üldiselt 70%.

Ole oma sõnadega ettevaatlik. Ole oma sõnades laitmatu. Juba mõttetasandil.
Ütle head!

letters from the crushed

"Every single cell in our body is replaced every seven years. and by my calculations that means by october 2015 the person i will be will have never even touched you.

distance has widened and new things have grown in place. nothing is really forgotten but at this point it’s fluid. it’s taken me this long to encourage myself to stop wishing for a return or a sincere apology, to let you go and hold the hand that’s here."

— k

Ülirealism ruudus

Kuid kui Rebane peaks olema sinilill. Mis ta teeks?
Kui meri peaks olema pilvekiht?
Ratas olema ruubikukuubik?
Roheline roosa?
Mis oleks teisiti, kui Kurbus peaks olema Karupoeg Puhh?

Sürrealism mõnikord teeb oma vigureid. Kõik on nagu käegakatsutav, kuid kui sirutad käe, siis käel pole haarata millestki. Justkui 3D film. Ülirealism.


"Sügislilleke"

Inimene kui sotsiaalne olend?!

Tundub, et elu tahab mind proovile panna. Viimasel ajal väga tugevalt ja halastamatult. Ma põgenesin, nagu ikka tehakse, kui miski üle jõu käib. Kuid oh mis üllatust - see tuleb sulle järgi. Ja mitte ainult selles uhkuses, mis ta tekkides oli, vaid hoopis tugevamana. Või on see kõik silmapete, mis tundub väga reaalne.

Istun seal linnas ja kõik sebivad ümber. Ei ole aega, mil ei kuule sõidumürinat akna taga või idanaabri keelt naaberkorterist. Sellega vist harjusin liialt ära - lumises metsa keskkonnas on veider. On vaikus. On üksik. On vaid ära jäätunud järveke, mille jääd katab pehme valge lumevaip. Metsatukast on kuulda puude hääli, millest lõpuks hakkad aru saama. On tuul, mis puhub hoopis teisiti, kui suurte majade vahel.

Sotsiaalsus puudub. Kuid õnneks on Kõu, kes pakub oma "kiiret" Internetti igal pool. Kuid kui ärkad nii, et oled ainus. Maja on külm. Kõrvus on vaid mingi imelik vuhin või hele mürin. Esimesed sõnad, mis öelda saad, on need, mis paberile kirjutad või klahvivajutusega ekraanile tekivad. Kuidagi ei suuda olla. Kuid sisimas oled kindel, et see on vajalik. Olla üksi, iseendaga. Kasvõi veidi.

Olen palju erinevat kirjandust lugenud, kes jutustavad inimesest kui olevusest, kes ei suuda üksi olla. C. McCandless jõudis ka sellele järeldusele enne, kui ta hing rändama läks. Nii jõudis selleni ka teine mees, kes tegi katse, kas ta suudab ilma ühiskonnata ja inimesteta metsas hakkama saada. Ta hakkas hulluma. Ka mina olen rännates tundnud, kui olen mäetippu jõudnud, jälgides ümber olevaid kauguses olevaid pilvi, mis peidavad endasse kaljunukke, et tahaks seda hetke jagada. Nüüd ja Praegu. Kuid siis keeran paremale ja vasakule ning jään ikkagi üksi muigama. Kogu selles hiilguses.
Kuid just Idamaades põgenevad, või siiski soovivad minna mungad ära. Nad otsivad üksindust. Et olla ilma ühegi segava faktoriga, mis nende mediteerimist segaks. See on viis leida see õndsus. Kaastunne. Armastus. Vabadus. Aga Üksi. Miskipärast peavad nad selle leidma üksi olles. Just nagu Buddha selle leidis puu all istudes. Nad on õnnelikud. Ükskõik kui palju neil inimesi ümber, või kui pole ühtki hingelist kümnete kilomeetrite raadiuses. Munkadele on üksiolemine õnnistus.
Mina aga nõustun Oshoga, kes väidab, et tuleb osata olla üksinda. Ei saa koguaeg olla teiste seas, see on sama, mis olla pikka aega üksi. Tuleb osata nautida seda hetke, millal oled teistega või millal oled jäänud üksi. Mõlemad on väga tähtsad. Usun, et tänapäeval on harjutud sõltuma väga palju teistest. Ja kui tekib hetk, mil pole enam kedagi ümbruses, hullutakse, hakatakse asju ette kujutama ning sellest võib tekkida arusaamatusi. Abielud purunevad, sest teisele ei anta ruumi olla. Ruumivajadust ning üksiolemise hetki peab mõistma samamoodi kui seda, et mõnipäev on armastus suurem kui teisel. Armumine on teist laadi ettevõtmine.

Tänane maailmamuutus..

Raamat räägib mulle, kuidas vanasti olid kõik kristuse õpetuse järgi paika pandud. Mida võis teha, mida mitte.
Ning olid välja mõeldud Surmapatud. Kristlus kasutas hirmu, et inimesi oma võimu all hoida. Seda mingil määral kindlasti ka tänapäeval. Kuid mingis mõttes on see hea, sest usk hoiab inimese koos.


Mahatma Gandhi tegi aga tänapäevasemad surmapatud, mille üle tuleb kauem mõelda, et seda mõista:

• Jõukus ilma tööta
• Nauding ilma südametunnistuseta
• Teadus ilma inimlikkuseta
• Teadmine ilma iseloomuta
• Poliitika ilma põhimõteteta
• Äri ilma moraalita

You must not lose faith in humanity. Humanity is an ocean; if a few drops of the ocean are dirty, the ocean does not become dirty.

• Ma vihkan vägivalda, sest hea, mis sellest näib tulevat, on ajutine, sellest tulenev halb aga igavene.

• Enda vihast kinni hoida on nagu hoida kuuma sütt, et sellega kedagi visata - põletada saad ikka sina.

• Viha ja sallimatus on mõistmise kaksikvaenlased.

• Meie planeet annab piisavalt, et iga inimese vajadusi rahuldada, kuid ei suuda tagada igaühe ahnuse rahuldamist.

     ~ Mahatma Gandhi

Peale külma tuleb soe

Jäämäe efekt tõestab end ikka ja jälle. Kord viis ta merepõhja maailma uhkeima reisilaeva, teinekord kirjeldab ta inimest. See Teine kord juhtub vist alatasa, kuid sellisel juhul mõõdab selle suursugusust esmase mulje tagant välja pääsenud Ilu. Kogu selles keerukuses ja mõistatuslikkuses. Kui suurelt suudab see sind hämmastada.

"Mulle ei meeldi plaanid, kuid vahetevahel on nad Ilusad."

Kiirtänaval

Miks inimestel kiire on. Alati. Ja miskipärast just linnades. Pole aega, et hingata, pole aega, et vaadata, pole aega, et märgata inimest enda kõrval. Ei, just seda nad teevad. Nad märkavad väga hästi teist inimest. Kuid mitte õiges valguses. Nad arvavad. Nad loovad illusioone. Nad kujutavad ette. Ja siis jooksevad. Kiirustavad kuhugile, kus on turvalisem. Teinekord koht, kuhu põgenesid, on jällegi ülerahvastatud. Jalad alla ja kiiruga järgmisesse kohta. Kuid miks siis nii?

Kui käisin pargis jalutamas, olid kaaskodanikud rahulikud, loivasid mööda pargiradu ja Nautisid igat sammu, igat puud millest möödusid. Ei tundund, et neil kusagile kiire oleks olnud või nad millegi eest põgeneksid. Pargiinimesed usaldavad rohkem. Siis seadsin sammud kesklinna, vanalinna äärde ja kaubanduskeskuste tuhinasse. Seal tuli üksik tunne peale. Inimmassid voolasid minust üle, mööda. Ja kõik see toimus vaid loetud sekonditega. See on nagu võidujooks igale poole. Silmad on suunatud maha, et kellegile juhuslikult silma ei vaataks. Kiiresti edasi, et kellegile ette ei jääks. Peaasi et keegi minust midagi arvama ei hakkaks. Ära palun ütle midagi kohutavat. Ära kommenteeri mind. Ära vaata ka.

Kui nii mõeldakse, siis mis see põhjus võiks olla? Inimene on ju sotsiaalne olend. Talle meeldib kui talle midagi kena öeldakse, ta naudib teiste imetlevaid pilke, ta naeratab teisele ilusale inimesele, ta tahab kuuluda, ta ei saa olla suhtlemata. Kuid miksjaoks siis niiviisi ollakse nagu tänavapildis näha?

Sotsiaalmeedia popimad lehed

Äkki on põhjus kusagil, kuhu ma veel ei ole jõudnud, ega arvatavasti ei jõua ka - minevikus. Või on see tõesti tänapäeva uus leiutis - olla vastuoluline. Või siis on sellel tõepõhi taga. Et ongi keegi kellegile halvasti öelnud, keegi kedagi halvustava pilguga vaadanud, kellegile naeratades saanud vasta sõimu, et Mis sa siin naerad minu üle.

Ma olen õnnelik, sest Alati on Erandeid.
Mina seda ei tea, mis tegelikult toimub. Oskan vaid arvata.