Kaardid räägivad

Üks päev ma mängisin kaartidega. Sellistega, mis midagi head ja tarka ütlevad.
Korjasin välja mõned laused.

"Nii pisike pea - nii palju asju. Mõtle mõtete üle, mida sa mõtled!"

"Iga päev tuleb astuda täiesti tundmatule maale ilma kaardi ja teejuhita."

"Mine sinna kus ahvid sind ei sega."

"Tee midagi täiesti tähtsusetut."

Aedvili

Film "Garden State"

Kui palju on maailmas erinevaid valikuid ja võimalusi. Kui palju on maailmas erinevaid inimesi. Kui paljusid mõistetakse valesti ja antakse vale diagnoos.

Andrew Largeman: Fuck, this hurts so much.
Sam: I know it hurts. But it's life, and it's real. And sometimes it fucking hurts, but it's life, and it's pretty much all we got.

ööjooks

Eila aga kell 01.07 (või on see juba varahommik) oli tunne minna välja. Nii ma siis viskasin riided seljast ja asendasin need teistega. Sellistega, millega ma jooksmas käin. Nii ma siis alustasin trenni kell 01.16. Oh Kui teistmoodi on joosta südaöösel mööda tänavaid, mis päevavalguse all näivad nii tavalised ja lühikesed. Kuulda kuidas linn magab. (kusagil ikka keegi kisab, takso kihutab mööda, iseenda jalad matsuvad iga sammuga vasta maad, isegi linnud laulsid) Ma ei olnud üksi sellise idee peale tulnud, sest joostes üle raudtee, tuli mulle vastu veel keegi, kes tegutses nagu mina, oli end jooksuriietega ümber mässinud ja sörkis mulle vastu. Me viisakusest ja austusest teise liigutaja vastu tervitasime naeratusega ja liikusime omi teid mööda edasi. Öö on ikka nii teine maailm. Nägin ka Siilipoissi, kes varjus puu taha, kui ma teda kogemata hirmutasin.

Tädi käest tõin ja bussisõit temaga möödus. Hea.


Õnneks olid veel mõned pannkoogid eilsest alles. Mis sest et juba külmad. Head on nad ikka.

Kultuur kultuur kultuur

Roheline on see maa

Siiruviiruline seest ja suvine udu väljast.

Iga päev on miski muutunud - kuid nüüd midagi rohkem kui vaid ilm.

Praktikaaeg möödumas on Tartumaal.

Rongisõit sinna ja tagasi. Kuid nendel retroistmetel, mitte uutel sinistel.

"Soome keel on ära rikutud eesti keel" ütles mulle pruunisilmne tüdruk, kelle naeratus lõi särama maailma.

Pannkoogiauruses köögis on tore häid mõtteid mõelda. Järgmine kord ole ka minuga!!

Igatsus on imeline asi.

Metropia

Veidralt lahedasti tehtud film. Ja selle idee autorile ka kummardus, kuigi see polnud suurem asi, oli vaatamist väärt.

Teisel minutil oli seal "SuperCall" ka Tallinnas.

Pildid filmist "Metropia"

Elujoru

Kui lõpuks tunned väsimust,
mis tuli enda valikust.

Kui lõppes reede,
oli õhus palju keerde.

Lõppes kõik sellega,
kes käib kellega.


Neljapäeva hommikul labidas ja asfalditükk ning osalesime öösel kõhukavõistlusel ja veelimbos.
Reede hommikul trenn ja öösel vanalinna tuli.
Laupäeva hommikul Tallinna päev, ujumine Pirita jões ja hiljem köielkõnni masina lahti-kokkupanemise maraton ning öösel erinev alkohol ja magamine puupörandal.
Pühapäeva hommikul jogurt ja trenn.
Hetkel väsimus suur ja lasagne ahjus valmimas.

Tsirkust ja Leiba!

Järgmine kord...

Nüüd kevad järgmine aasta tuleb ja näeb, kuidas mu puud on end sirgu ajanud ning juured sügavamale maasse surunud.

Järgmine kord ma räägin neile, kuidas sääreluuümbrise põletik ei lase mul ajateenistusse astuda. Kui nad mind vaid usuks.

Ehk suudan oma tundeid järgmine kord vaos hoida, sest need teevad lõpuks suhteliselt suure kraatri sinna, kus on kõige valusam.

Ei ütle mõtlematuid asju, et keegi jälle saaks ustega prõmmida ja solvuda.. järgmine kord.

Olen järgmine kord rohkem motiveeritud selle kõrge hariduse tagaajamise mängus.

Järgmine kord olen tähelepanelikum.

Järgmine kord ...



"Can't be juggling blood and fire all the time"

Cliffhanger

One day while walking through the wilderness a man stumbled upon a vicious tiger. He ran but soon came to the edge of a high cliff. Desperate to save himself, he climbed down a vine and dangled over the fatal precipice. As he hung there, two mice appeared from a hole in the cliff and began gnawing on the vine. Suddenly, he noticed on the vine a plump wild strawberry. He plucked it and popped it in his mouth. It was incredibly delicious!

Inspirational story

He, Who Sees

Mulle väga meeldib, kuidas noored inimesed oskavad end väljendada paberi ja pliiatsiga. Kui targad nad tegelikult on. Ning mis nad kõik oskavad seostada ja kokku võtta. Kuidas nad on aru saanud maailmast ning selle jätkusuutlikkusest. Kuidas nad vaatavad peeglisse ja näevad iseend, täna.. homme.. Nad oskavad täpselt kirjeldada, mis neile rõõmu toob ja mis neile ei meeldi. Ning nad enam ei mõtle vaid iseendast vaid toovad mängu ka ümberolevad isikud. Perekonna. Lähedased. Isegi võõrad. Huumor - väike nali ei jää varju. Elu on väga humoorikas ning seda ei tasugi alati tõsiselt võtta. Seda nad teavad.

Skypargi 70 tagurpidi saltot ning Pedafolk ei käi järjest, kui järgmine päev peab kell 6:20 ärkama ja minema tundi andma.

Buss 18

Poiss mu seljataga istmel rääkis oma emale:

"... Kui ma lähen Muinasjutumaale ja Soovidemaale. Enne ma läheksin Soovidemaale, et ma sooviksin seal, et kui ma lähen Lohemaailma, siis ma õpiksin seal lohega ratsutama..."

Mul tekib tunne, et olen sellisest maailmast liialt kaua eemal olnud
Tahan tagasi.

Tahtmine ja selle saamine

Kui ma midagi väga tahan - siis ma seda tahan.
Kui ma midagi loodan või ootan - siis ma seda loodan ja ootan.

Kuid kuidas oma tahtmine reaalselt ellu viia, et seda oma käes tunda? selles ise olla?

Ju siis peab äkki elamagi hetkes, just nüüd ja praegu. Oma soov tuleb maailma lahti lasta, et see sellega edasi tegeleks ning selle sulle ette manaks. Kui sa jääd vaid tahtmise või ootamise juurde, siis sa jäädki seda tegema. Tundub, et see on kirjutamata seadus. Lase oma tahtmine sinna kusagile tuulde, vabaks, ära hoia seda kinni.
Ning mingi hetk sa avastad, seda ma ju soovisin, mul on see praegu olemas!

Ma olen õnnelik!



Plaanid tuleb ka lahti lasta, sest on suur võimalus, et need ei lähe tahetud rada mööda.


Tundub äkki imelik, kuid Indigolaste lauludest leiad alati midagi enda kohta, olenemata tujust.

Ood artistidele

Ükskord kui juhuslikult satud kohta..

Kohta, kus osavad inimesed,
ja mitte ainult, vaid ka imelised.

Sa ei suuda uskuda oma silmi,
justkui vaataks mõnda välismaa filmi.

Rõõm, nagu jäätist limpsival lapsel,
jõud, mis aitab sirguda kapsal.

Nad selga väänavad,
jalgu käänavad.
Köiel jalutavad,
lakke end riputavad.

Ei, nad ei ole sadistid
vaid hoopis tsirkuseartistid.

soovide puu

Pisikesed momendid ongi need kõige suuremad tegelikult.

"... its been to Australia"

2. eluke

Astraalrännak või Ärgas unenägemine?!?!

Kumb on reaalsem? Ohutum, kui üldse oht on?

Elada elu, millel ei ole piire...

Nali ka..

Vihma sajab..

Klaver ja kätelseis on viimasel ajal mind lummanud.

Kõik sellega seonduv paneb silmad särama.

Aias sirguvad lumikellukesed. Metsaäärne tiik on läbikäiguhoov sulisevale veele.

Hetkel, kui sa tunned, et sa pole eraldi kellesti ega millestki - muutub maailm paremaks.