Meeldib ja ei meeldi

Täpselt ei teagi, kas see ei meeldi mulle või meeldib.

Aga mõnikord näen ma sind tänaval kõndimas või kohvikus istumas.
Eriti tihti kohtan sind suurtes rahvamassides.
Kesklinnas sa sõidad bussis minust ükskõikselt mööda.
Tihti oled sõpradega.

Enamus kordi pole see sina.

Vaid illusioon sarnasest juuksevärvist, jalanõust, mantlivärvist, hääletoonist või lõhnast.

See ei meeldi mulle.
Meeldib küll.

Pooltevahetus

Sometimes the world doesn't need another hero, sometimes what it needs is a monster.
- Ingeras

Leia ja hoia

Ja siis sa arvad et leidsid. Aga kõik ei ütle kõike välja. Keegi ei ütle kõike välja. Vist.

Rongisõidud

Mõlemad teadsid, et ta läheb ära, ei tea kui kauaks ja kuhu. Alati oli nagu miskit seal vahel, ei tea mis see oli. Naeratused nende näol, ei tea kas ehedad. Sõnu öeldi vähe, ei tea miks. Osad hetked olid toredad, ei tea kas siirad. Seisid seal rongijaamas, ei tea kuidas olla. Tule kindlasti tagasi, ei tea kas ta mõtles seda päriselt.

Ja rong sõitis ära, päriseks.

Üksi keset merd

...

aga mis ma ikka ütlen..
palju on juba öeldud

tuul kannab sõnu edasi,
vihm peseb nad puhtaks

pidev soojus teeb hooletuks,
külm paneb edasi liikuma

Aga kui küsid
siis vastan.

Land far away

“Take hold of your own life.
See that the whole existence is celebrating.
These trees are not serious, these birds are not serious.
The rivers and the oceans are wild,
and everywhere there is fun,
everywhere there is joy and delight.
Watch existence,
listen to the existence and become part of it.”
~ Osho

Kagu-Aasia

Seeing all thouse mountains and cliffs and feeling the power of ocean and wind makes one feel weak, small and helpless. I think every person should feel like this every once and a while.

Aasia blogi

Kaks asja

Mis saab, kui kaks pilve põrkuvad?
Kui kaks tilka vett kokku voolavad..

Kas nad jäävad iseendiks või muutub neis miskit?

Tundub, et nad annavad osa endast ning võtavad teiselt. Või jäävad liialt kinni üksteise külge või hinge.


Kuidas on inimestega?

Kooki ja küpsiseid..

Peaaegu, peaaegu

Juba peaaegu tunnen seda lõhna, mis mind ees ootab ja mind juhatama hakkab.
Peaaegu näen hämaralt seda valgust, mis mulle teed näitab.
Tajun juba seda soojust, mis mind külmaks ei jäta.

Alonetime

Mõnikord peaks olema üksi, üksi nagu tuulest kantud sügisene kollatunud puuleht.
Ära lase segada end teistel lehtedel samas suunas.
Kui vajad leida kohta või teed iseendale, siis teine pole sina.

Question

If life is so short, why do we do so many things we don’t like and like so many things we don’t do?

Link

Your choice it is

Hõljuvad klaverid

Vist olen järje juba kaotanud, kui mitu korda olen teinud lahti akna, kuhu kirjutada peas olevast puntrast.
Aken on lahti. Kuid pundar ei hakka hargnema ei siit ega sealt. Üksikud sõnad, harvad laused, kõhnad mõtted. Kuid ma tunnen kuidas see kõik kuhjub ja kerib end rulli. Paisub. Kuidas ma tahaksin, et asjad oleksid lihtsamad. Ideed ja mõtted lendlevad. Hõljuvad klaverid. Tahaksin kuulda ja küsida, aru saada ning selgitada. Kukkuda ja olla rõõmus selle üle, et ma kõndisin selle asemel et istuda. Mõnikord ma tunnen et sõnad on kaotanud oma ilu ja tähenduse. Kas mina unustan anda tähenduse kaasa sõnaga mis annan? Valus võib mõnikord ka olla.

Teiste muutmist ...

... pole ilmselt vaja.