Alustada jooksu halva enesetundega ei tähenda alati, et jooksmise ka sellega lõpetad. Enesetunne paraneb, selles võid kindel olla. Läksin loivates jooksurajale, tunne selline, et pööraks kohe end ümber ja jalutaks tagasi tuppa. Peale mõnda kilomeetrit juba jalad hakkasid iseenesest mind edasi kandma. Lõpetades oli naer näos.
Leidsin end ka mõttelt:
Keha suudab, aga kas ka mina suudan?!
Tahtsin end ümber pöörata ja küsida: "Kas sa tunned midagi?"
Vastuse või vastuseta öelnud ma: "Siin ja seal ma tunnen. Miski, mis toob mulle sooja põue ja tõstab suunurki. Miski, mis hoiab teel. Midagi toredat ja nii rõõmsat."
Vaadanud korra veel otsa ja pilgu tagasi pööranud ning edasi astunud.