„Ma ei saa su mõtteid lugeda, sa pead ütlema, mida sa mõtled.“

Jah, see on filmist „Twilight.“ Ma vaatasin seda ning pea jäi tühjaks. Panin ta Pesa mälupulgale ja ulatasin talle. Otsisin kotist käekella, tõmbasin jalga tossud ning suundusin välja. Väljas oli juba pime. Õnneks on park kohe järgmisel tänaval. Suundusin sinna, ma ei saanud endast aru, kas tahan joosta või kõndida. Ma kõndisin valgustite all ajades oma varju taga ning püüdes varju eest põgeneda. Kõik tundus tühi, nii seest kui väljast. Käisin edasi kuni avastasin, et kõnnin juba tänaval, kus pole varem olnud. Nüüd ma püüdsin näha kõike. Avasin oma silmad. Tekkis tunne kui mõistus hoiaks mind koos, samas kui süda igatseks karjuda ja nutta. Igatsus, kurbus, pahaolu, ärakasutamine, valed, raha, õnnetus, kuidas ja miks küll just need täna mulle silma tungisid. Istusin natukeseks õitsva puu alla ja vaatasin taeva poole, neid väikesi säravaid täpikesi.

Tulin tuppa ja panin kõrvu kumisema „Slumdog Millionaire“-i soudtracki.

Muide, nad ei öelnud ühtki korda filmi jooksul, et nad armastavad teineteist!!

Norra/kliimamuutused.

Pool of love: The lake at Borebukta on the Norwegian island of Spitzbergen emerged after a glacier melted

filo

The real Harmony, Happiness, Love.

Aga raamatud.

Nad annavad nii palju, kui oskad seda vastu võtta.

Kõik need lood, kõik need laused, kõik need pildid, mis õigesti järjekorda seatud sõnadest võib maalida. Oh õnne, kui leiad aega keset elukaruselli sukelduda teise maailma, just sinu maailma. Sest eks igaüks meist maalib samadest sõnadest erinevaid pilte.

Vahepeal on küsimusele Miks? kõige parem vastus Sest nii On. Mis on On filosoofia?
Just as It Is.


K: Mis takistab inimest oma võimetele ligilähedaseltki elada?
V: Mis on kõige levinum joon inimloomuses? Kas hirm või laiskus?


Meri ei keeldu ühstki jõest.

Film

"Seven Pounds"

Film

"Slumdog Millionaire"

Mhmh..   vaadake.

Seest välja.

„Laps kasvab kodus. Lapse kodu on ennekõike tema ema. Elus on aga nii, et ühel ilusal päeval peab see linnuke pesast välja lendama laia maailma avastama. See periood, mil ta oli ema ja  isa kaitse all, kus ta sai  iseseisva elu alguseks kõik vajalikud algteadmised ja oskused, on pöördumatult läbi. Sellest momendist alates astub laps, kellest on saanud täiskasvanu,  iseseisvasse ellu. Iseseisev elu tähendab ise oma eluga hakkama saamist, ilma tugedeta elu. See tähendab, et me vajame enda elu ise heaks elamist. Kuid teades, et see tugi on ikkagi olemas, saame  sellest teadmisest jõudu oma teel kulgemiseks. Kuhu läheb üks elu käest peksa saanud inimene kõigepealt? Eks ikka oma lapsepõlvemaadele, oma vanematekoju. Sinna, kust ta sai oma alguse. Seal on tal kõige lihtsam aeg maha võtta ja oma tegude või tegematajätmiste üle järele mõelda. Tema päevinäinud vana ja armas ema pakub talle lohutust, tema karm, aga samas ütlemata armas isa soovitab elutargalt veel proovida ja ühel ilusal päeval lendab see linnuke jälle pesast välja.“

- Seest välja

 

vaatad, aga ei näe;

kuulad, aga ei kuule;

mõtled, aga kohale ei jõua;

katsud (kompad), aga ei tunne;

nuusutad, aga ei taju;

maitsed, aga aru ei saa.

 

Olles ametis oma vangide valvamisega ei märka me ei ilu ega elu enda ümber ja sees ning arvame, et seda polegi. 

"Gran Torino"

Hää film.

01.01.2009

One where there´s only sky, not skyscrapers. Where the only banks are riverbanks. Where birds sing in trees, not cages. And the only thoughts that matter are yours. A place where the earth moves you, even when you´re still. Where the silence amplifies your mind.

It´s been established that the light of the firefly is only activated when it´s moving forward. We like to believe that there´s a firefly within us all – just waiting to break free. To touch new grounds and be touched by new experiences.

---

Pikka aega ma ei ole, ega kirjuta siia. Kahjuks ei ole pliiats ning paber alati haarata.

Pean poest järgmine kord need muretsema, et kirjutada üles oma mõtteid ning kunagi hiljem ehk ka siia kirjutada.

Tegelen natuke aega teise projektiga:

Jalg ning pall

Tegin jällegi midagi sellist, mida poleks endast oodanud.

Esimene kord suuremal Jalgpalli areenil. Käisin Hispaanlasi vaatamas. Juba sinna minnes juhtusin kohe fännide sekka, kes lauldes ja trummi mängides areeni poole jalutasid. Õnneks panin siis ka Eesti salli kaela, tundsin end fännina. Sain vist hea koha peale, keskel ja puha. Külalised võitsid ehhki eesti oma poisid tegid minu arvates väga hea mängu. Ajas keema küll, kui pall hispaanlaste värava poole lendas... kuigi sisse ta kahjuks ei maandunud. Fännid on vägevad - usuvad omadesse või siis lihtsalt käivad ennast mängul välja elamas.

Aitäh Sõbrale, kes mu sinna mängule aitas.

film3

"Me and You and Everyone We Know"

Olen vaatamisega alles poole peal ning juba Tahan, et kõik seda vaataksid/näeksid.

olnud olemine

Niisiis. 

* 2 Saksa Tüdrukut käis mu korteris ööbimas, Olid siin 2 ööd. Sellised tavapärased tundusid. Aga neile meeldis, vähemasti nii nad väitsid. Käisin neil Bussijaamas nimesildiga vastas. Ehk siis Liitusin Couchsurfinguga ning nad leidsid mu sealt. Pühapäeva Varahommikul lahkusid kõik, kes meil olid - 2 sakslast ning 2 Venna sõpra. Käisin ka Sakslastega St. Patrickus Pesat ära saatmas.

*Pühapäeval oli järjekordne Paide-Türi jooks, kus ma ka osalesin. Proovisin jällegi 420m peal esimest vahefinišit võita aga näe, ebaõnnestus jälle. Lõpuks sain 91. koha.

*Reedel olin Ilu messil, rääkisin programmist, kus ma töötan ja müüsin kvaliteetset teed. 

Peamiselt saan ikka endaga hakkama. 

Think about it...

ooh la

Mõtted peas on nii laiali. Silmad tahaksid kinni vajuda, samas hoiab neid miski tundmatu ärevil ja ootel... lootes, et midagi on juhtumas. Kuigi ma olen kindel, et midagi ei muutu. See jääb samaks, kuid vaadates aknast välja - autod kihutavad mööda, naabermaja aknad helendavad.. ja siis kustuvad, puude lehed vabisevad ning alla kukkunud lohisevad mööda maad kui tuuleiil nurga tagant tuleb. On nii palju asju mida võiks/peaks/tahaks teha. Kuid mis on kõige olulisem? Sellistel asjadel ei ole ju mõõdupuud. Siiski võid alati ka valida tee mille peale ei ole kunagi mõelnud, lihtsalt riskida ning minna.

Täna ma ei lähe välja öös jalutama. Homme tahan end väsinuks liigutada. Tunda seda tunnet, kui sa ei taha mitte kui midagi tunda.

Mul ei ole õrna aimugi missugune sa välja näed. Kas ma tunneksin su ära, kui sa tänaval mulle vastu tuleksid, kas mul tekib tunne, et midagi on teisiti.. ma tean, ma tean sind... aga samas ei tea. Ma tahan sulle öelda, et sa täidad mind. Sa annad mulle eneseusku ning jõudu olla rohkem. Sa ilmusid nii ootamatult ning ma olen selle üle väga tänulik. Sa usud minusse. Kuidagi sa suudad seda mulle edasi anda ilma sind nägemata, teadmata. Sa oled lähemal kui sa arvata julged, Me kõik oleme.

Rõõmu valmistamine on suurim kingitus.

Eksimine

Miskipärast mõned inimesed ei suuda uskuda või aru saada, et Eksimine on inimlik. Ei mõista seda, et trükkides võib tõesti soodsama asemel kirjutada soodmsam, ning siis ennast välja elada selle peale. See on ikka minu jaoks nii veider ja naljakas. Kas siis tõesti nende oma olemine ei paku neile seda heaolu. Peavad ikka selle sees hoitud Pasa kellegi pihta saatma (vabandan sõnakasutuse pärast). Nagu aru saada, siis läks tal see õnneks, suutis mind nakatada sellega, mis ta sisse on kogunenud.

Siiski ma ei jää sellesse kinni, liigun edasi. Sain selle välja öeldud.
Palju kergem.

Ning Reede jälle. Loetud nädalad veel.

Ma olen Superhea Giid Tallinna Vanalinna tutvustamiseks!