Indiaanlased..

Indiaanlaste Kümme tõde!

Maa on meie ema - hooli temast.

Austa kõiki oma suhteid.

Ava oma süda ja hing Suurele Vaimule.

Kõik elu on püha; kohtle kõiki olendeid austusega.

Võta maalt, mida vajad; ja ei midagi enamat.

Tee mida tuleb teha kõige ja kõigi heaks.

Täna Suurt Vaimu iga uue päeva eest.

Räägi tõtt; kuid ainult heast teistes.

Järgi looduse rütme; tõuse ja mine puhkama koos päikesega.

Naudi elu teekonda, kuid ära jäta jälgi.

Cherokee Palve. Õnnistus.
Puhugu taeva soojad tuuled pehmelt su majale.
Õnnistagu Suur Vaim kõiki, kes sinna sisenevad.
Tehku sinu mokassiinid õnnelikke jälgi
paljudesse lumedesse ja puudutagu vikerkaar alati su õlga.

Vesi, kristallid.

Water - The Great Mystery

Kindlasti oled kuulnud, kui palju meie maailmas on vett ja mida see mõjutab. Paljud väidavad, et kõige selle alus on vesi, mis me täna oleme, näeme ja katsume. Teadlased on vett kaua aega uurinud. Selle Imepärasust. Kuidas ta suudab olla kolmes olekus. Miks vesi paisub, kui ta külmub, sest teised ained ju tõmbuvad kokku. Kuidas vesi suudab eirata gravitatsiooni ning mööda kõrgeid puid jõuda ka tipus olevatesse lehtedesse.

Masaru Emoto tegi katseid ja uuris vee kristalli. Ta rääkis veega. Ta ütles sellele häid ja halbu sõnu.

Halvad:

You make me sick, 

I will kill you!

You Fool

Siis ka häid sõnu:

Love and Thanks

Truth

Inimese aju koosnab umbes 85% veest ning keha üldiselt 70%.

Ole oma sõnadega ettevaatlik. Ole oma sõnades laitmatu. Juba mõttetasandil.
Ütle head!

letters from the crushed

"Every single cell in our body is replaced every seven years. and by my calculations that means by october 2015 the person i will be will have never even touched you.

distance has widened and new things have grown in place. nothing is really forgotten but at this point it’s fluid. it’s taken me this long to encourage myself to stop wishing for a return or a sincere apology, to let you go and hold the hand that’s here."

— k

Ülirealism ruudus

Kuid kui Rebane peaks olema sinilill. Mis ta teeks?
Kui meri peaks olema pilvekiht?
Ratas olema ruubikukuubik?
Roheline roosa?
Mis oleks teisiti, kui Kurbus peaks olema Karupoeg Puhh?

Sürrealism mõnikord teeb oma vigureid. Kõik on nagu käegakatsutav, kuid kui sirutad käe, siis käel pole haarata millestki. Justkui 3D film. Ülirealism.


"Sügislilleke"

Inimene kui sotsiaalne olend?!

Tundub, et elu tahab mind proovile panna. Viimasel ajal väga tugevalt ja halastamatult. Ma põgenesin, nagu ikka tehakse, kui miski üle jõu käib. Kuid oh mis üllatust - see tuleb sulle järgi. Ja mitte ainult selles uhkuses, mis ta tekkides oli, vaid hoopis tugevamana. Või on see kõik silmapete, mis tundub väga reaalne.

Istun seal linnas ja kõik sebivad ümber. Ei ole aega, mil ei kuule sõidumürinat akna taga või idanaabri keelt naaberkorterist. Sellega vist harjusin liialt ära - lumises metsa keskkonnas on veider. On vaikus. On üksik. On vaid ära jäätunud järveke, mille jääd katab pehme valge lumevaip. Metsatukast on kuulda puude hääli, millest lõpuks hakkad aru saama. On tuul, mis puhub hoopis teisiti, kui suurte majade vahel.

Sotsiaalsus puudub. Kuid õnneks on Kõu, kes pakub oma "kiiret" Internetti igal pool. Kuid kui ärkad nii, et oled ainus. Maja on külm. Kõrvus on vaid mingi imelik vuhin või hele mürin. Esimesed sõnad, mis öelda saad, on need, mis paberile kirjutad või klahvivajutusega ekraanile tekivad. Kuidagi ei suuda olla. Kuid sisimas oled kindel, et see on vajalik. Olla üksi, iseendaga. Kasvõi veidi.

Olen palju erinevat kirjandust lugenud, kes jutustavad inimesest kui olevusest, kes ei suuda üksi olla. C. McCandless jõudis ka sellele järeldusele enne, kui ta hing rändama läks. Nii jõudis selleni ka teine mees, kes tegi katse, kas ta suudab ilma ühiskonnata ja inimesteta metsas hakkama saada. Ta hakkas hulluma. Ka mina olen rännates tundnud, kui olen mäetippu jõudnud, jälgides ümber olevaid kauguses olevaid pilvi, mis peidavad endasse kaljunukke, et tahaks seda hetke jagada. Nüüd ja Praegu. Kuid siis keeran paremale ja vasakule ning jään ikkagi üksi muigama. Kogu selles hiilguses.
Kuid just Idamaades põgenevad, või siiski soovivad minna mungad ära. Nad otsivad üksindust. Et olla ilma ühegi segava faktoriga, mis nende mediteerimist segaks. See on viis leida see õndsus. Kaastunne. Armastus. Vabadus. Aga Üksi. Miskipärast peavad nad selle leidma üksi olles. Just nagu Buddha selle leidis puu all istudes. Nad on õnnelikud. Ükskõik kui palju neil inimesi ümber, või kui pole ühtki hingelist kümnete kilomeetrite raadiuses. Munkadele on üksiolemine õnnistus.
Mina aga nõustun Oshoga, kes väidab, et tuleb osata olla üksinda. Ei saa koguaeg olla teiste seas, see on sama, mis olla pikka aega üksi. Tuleb osata nautida seda hetke, millal oled teistega või millal oled jäänud üksi. Mõlemad on väga tähtsad. Usun, et tänapäeval on harjutud sõltuma väga palju teistest. Ja kui tekib hetk, mil pole enam kedagi ümbruses, hullutakse, hakatakse asju ette kujutama ning sellest võib tekkida arusaamatusi. Abielud purunevad, sest teisele ei anta ruumi olla. Ruumivajadust ning üksiolemise hetki peab mõistma samamoodi kui seda, et mõnipäev on armastus suurem kui teisel. Armumine on teist laadi ettevõtmine.

Tänane maailmamuutus..

Raamat räägib mulle, kuidas vanasti olid kõik kristuse õpetuse järgi paika pandud. Mida võis teha, mida mitte.
Ning olid välja mõeldud Surmapatud. Kristlus kasutas hirmu, et inimesi oma võimu all hoida. Seda mingil määral kindlasti ka tänapäeval. Kuid mingis mõttes on see hea, sest usk hoiab inimese koos.


Mahatma Gandhi tegi aga tänapäevasemad surmapatud, mille üle tuleb kauem mõelda, et seda mõista:

• Jõukus ilma tööta
• Nauding ilma südametunnistuseta
• Teadus ilma inimlikkuseta
• Teadmine ilma iseloomuta
• Poliitika ilma põhimõteteta
• Äri ilma moraalita

You must not lose faith in humanity. Humanity is an ocean; if a few drops of the ocean are dirty, the ocean does not become dirty.

• Ma vihkan vägivalda, sest hea, mis sellest näib tulevat, on ajutine, sellest tulenev halb aga igavene.

• Enda vihast kinni hoida on nagu hoida kuuma sütt, et sellega kedagi visata - põletada saad ikka sina.

• Viha ja sallimatus on mõistmise kaksikvaenlased.

• Meie planeet annab piisavalt, et iga inimese vajadusi rahuldada, kuid ei suuda tagada igaühe ahnuse rahuldamist.

     ~ Mahatma Gandhi