Paljaste jalgadega

7 km paljajalu jooksmist. Mööda betoontreppe, tänavaid, kruusarada ja muru.

Ja nii juba kaks päeva järjest. Nahk hakkab veidi hõrenema. Aga ma elan selle üle. Mul on uus eesmärk ja uus stiil. Ma saan hakkama. Ehk tuleb kohe-kohe uus ja tugevam nahk asemele. Ning säärelihased on piimhapet täis.

Days are too short

Kahju on mõelda, kui oled paljudel päevadel igasuguseid häid asju teinud, näinud, kogenud ning need päevad on nii kiiresti möödunud. Siis korra käib peast mõte, et kas siis mitte teha asju, mis on vägevad. Et aeg aeglasemalt läheks. EI. Tuleb teha, tuleb olla elus ja otsida uusi kogemusi. Leida ilusaid kohti, asju ja inimesi.

Vahepeal käisin tööl - panime staadionile uue kummikatte, et noortel sportlastel oleks mugav seal joosta.
Olen palju öösiti ringi hulkunud. Avastanud uusi Tallinna nurgataguseid. Jalutanud, rattaga kihutanud, longanud (siis kui Pirita jões varbale pisikese prao sisse lõikasin).
Üks nädalavahetus käisin Lõunas sportimas ning sporti vaatamas. Mis alati lõppes peoga. Leigo on ilus.. eriti kui sinna juhuslikult satud ning lihtsalt oled. Kahjuks pidin päev varem lahkuma, et näeks Laulupeo rongkäiku. "Elagu katusel istujad!"
Poolteist tundi jalutasin Balti jaama läheduses silmad kinni - no tegelikult keegi juhendas mind ka käest hoides aga see elamus ise oli nii äge. Kuulmine oli võimendatud, sest nägemismeelt ei olnud. Siis kuulsin kõike palju valjemini, kui tegelikult oli. (Tuned City)
Rattaga käisin sõitmas - Sõitsin Jägala joa juurde. Magasin seal telgis ja tulin järgmine päev tagasi. See koht on nii äge. Ta pole kaugel Tallinnast kuid on selline vaikne ja mõnus. Ning jõe vesi on soe.
Mul on jällegi üks külaline Couchsurfingust - seekord siis tüdruk Poolamaalt. Ta tutvustas meile Geopeitust. See on suht pönev mäng. Ma ei olnud sellest üldse teadlik. Kuid siis tuli välja, et peidetud asju on Tallinas nii palju. Me leidsime poole tunniga kaks tükki. Aga reegleid tuleb täita.

Let the Journey Begin