7 km paljajalu jooksmist. Mööda betoontreppe, tänavaid, kruusarada ja muru.
Ja nii juba kaks päeva järjest. Nahk hakkab veidi hõrenema. Aga ma elan selle üle. Mul on uus eesmärk ja uus stiil. Ma saan hakkama. Ehk tuleb kohe-kohe uus ja tugevam nahk asemele. Ning säärelihased on piimhapet täis.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
3 comments:
Hullumeelne :)
See kõlab nii valusalt...
Aga milline see eesmärk täpsemalt on?
Kui sa tahad rääkida...
Hetkel ma usun, et on teostatav Maraton paljajalu. Kuid mitte veel see aasta. Aga võib-olla ka juba nüüd. Eks see näha ole mingi kuu aja pärast. Kuidas jalad end tunnevad.
:)
Paljajalu joosta on kindlasti päris lahe...
Lihtsalt ära endale liiga palju haiget tee, eks?
Betoon ja asfalt vist põrutab jalgu ka väga palju, isegi lihtsalt tennistega käies, ole sellega ettevaatlik, kui sa saad... :)
Post a Comment