Hüpe

Eile kui tulime Vanalinna poolt korteri poole, saime Stockmanni juures kokku sõbraga.
Avastasime, et Sinna on ehitatud mingi Poroloonmeri ning kolmandal parklakorrusel oli auk sees.
Jäime hetkeks sinna, et näha mis toimub. Sealt saab alla hüpata!! Me ronisime mööda Parkla välisseina üles. Jalad hullult värisesid kui üles jõusin. Ning siis vaade sinna alla, kuhu ideaalis peaks maanduma - natuke hirmuäratav. Aga siis sõbrad hüppasid alla. Minagi ei jäänud sinna toppama ning hüppasin saltoga. Väga mõnus ja kõrge langemine ning sama mõnus maandumine. Nii vahava, et öösiti saab Tallinnas selliseid asju teha.
Kuid hoopis 30. on seal Ekstreempäev, kus igast asjad näitavad hüppeid sealt alla. Ehk saab ise ka veel.

film

Ei olegi midagi öelda. Hea. Vaimukas, inspireeriv, Inglise film.

Tuupurlus

Lugesin just Postimeest.

Seal rääkis koolist ja lastest. Huvitav.

Loe siit

tuul

"Kust tuul tuleb?", küsib väike tüdruk vanaisa käest.

"Tuul.. on alati olnud mu kallis sõber...

...tuul on alati elus, liikumises. Ta puhub ning sasib me juustes, toob meieni vanaema küpsetatud koogi magusa lõhna. Tuul loob elu, kui jälgida võilille, siis seal on tal väga oluline osa. Kui väga vaikselt olla ning kuulata, võib kuulda tuule sosinaid, kus ta jutustab seiklustest merede ja mägede taga, lugusid printsessidest ja printsidest, Sõprusest. Kui hea on seista niidul ja tunda oma näos tuule pehmet puudet. Ära püüagi seda kinni hoida - ta voolab läbi su sõrmede. Kui kaunis on ta laul."

Käisin ka öösel laulmas lauluväljakul.

Nägin vana head roppsuud, hea hea.

Laulsime laule ning seisime püsti, kaua kaua.

minifilmid

...but if you only knew
How easy it would be to show me how you feel
More than words is all you have to do to make it real.

öö

Uus rekord.
Eile, kui kõik külalised, kes päev kes rohkem meil korteris elasid, lahkusid - Isegi mu vend lasi jalga - jäin üksi. Üle pika aja üksi. Egas midagi, läksin magama. Kell oli kohe kohe saamas 18:00. Ning ma magasin, magasin kohe kaua. Vahepeal vaatasin kella, vahepeal unenägu. Üles tõusin kell 7:11. Ma magasin selle aasta rekordi. Hullult mõnus ja uimane tunne natuke. Aga puhanud ka. Sellel on halvad küljed ka - Kõht on meeletult tühi, ning selg läks kangeks.

Failure... Noot

Aga tegelikult on...

...that you can only succeed, you cannot fail.

Failure is impossible; it is an illusion. Nothing is a

failure. Nothing. Everything moves the human story,

and hence the process of evolution, forward. Everything

advances you on your journey.

Mõista mõista

Selle kohta on nii palju öeldud,
Kuid samas pole midagi öeldud.

Sellest on kirjutatud miljardeid ridu,
Ükski nendest ei ole õige ega vale.

See suudab viia sind ühest äärmusest teise.
Teeb sind nii Õnnelikuks, nagu sa pole varem olnud.
Teeb sind nii Kurvaks, nagu sa pole varem olnud.

Mis see on?
Seda küsiti eelnevad tuhat aastat ning küsitakse ka järgnevad tuhat aastat.

Laupäev

P.S. I love you

1313
01:43:24,100 --> 01:43:25,600
Sa tõesti meeldid mulle...

1314
01:43:27,000 --> 01:43:29,900
...aga ma ei saa olla nähtamatu mees.








[Poiss, kes siia kirjutab, Lõpeta Mõtlemine...
..see teeb vaid asjad keerukamaks.]

Helesinine täheke

Tere,

Olen helesinine täheke sealt ülevalt. Ma näen alla Maale. Seal on nii palju Muutusi, mis alatasa toimuvad, neil polegi aega lihtsalt olla. Kõik seal liigub või ruttab kuhugile, mulle tundub, et nad nagu tahaksid liikuda ajas edasi meeletu kiirusega, et kätte saada see, mis on kusagil mõtteavarustes loodud. Unustavad Selle Meeletu Suure Hetke, kus nad tegelikut on.

Seal elavad imearmsad olevused - Inimesed. Nad on nii võrratult ilusad. Joonistavad, kirjutavad, hoiavad kätest, laulavad, rõõmustavad, nutavad, Unistavad...

Harmoonia või Tasakaalu pärast on vist ka tumedamad küljed sinna kleebitud. Ehk muidu ei saakski aru rõõmust kui poleks kurbust... Ma näen seda tumedust ja muutun kurvaks.

Olen nii palju õppinud sellest väikesest armsast planeedist. Ennist olin vaid kivike, kuid nüüd Täheke, kes virvendab kui Maal keegi haarab kellegi käest ja hoiab seda südames soojas... armumine - see on nii lootusrikas ja ehk ka veidi rumal. Need pisikesed olevused seal teevad nii imepäraseid ja ettearvamatuid tegusid, kui tunnevad armastuse jõudu.

Miskipärast need olevused tahavad alati midagi omada, ning on planeedi ära jaganud osadeks, ning seadnud nn piirid erinevate kultuuride ja füüsiliselt teistmoodi arenenud olevuste vahele. Nagu nad kardaksid midagi, kardaksid üksteist.

Mul on veel nii palju näha ja õppida. Mõista, miks nad saevad oksa, millel istuvad.

Zen