sometimes.

For of all sad words of tongue or pen, The saddest are these: "It might have been!" 

-John Greenleaf Whittier 

Head aega ja Teretulemast!

Ei, ma ei taha jääda kuulama su uppunud naeratust,
Ei soovi jääda seisma, nähes vaid su lahkuvat varju.

Raske on leida rahu, kui alati alustad sõda,
Juuksed lehvisid sul tuules.

Midagi ei juhtu, kui see juhtub mujal,
Kord ma sattusin kohta, mis oli eemal.

Seisin paljajalu silla äärel, elujõgi kaugel minust möödus,
Tundsin su mööduvat lõhna, mis vool endaga viis.

Kas vabadust saab käega katsuda, kui oled ahelates,
On see siis tõesti üleääre ajava kaevu sündroom,
Mis tuleks vabanemiseks tühjaks valada.

Voolav veri värvis punaseks lume mu ees,
Soovisin, et saaksin hoida su käest,
Kuid tihti on see kõrvetavalt külm.

Ärkan jälle ja avastan, et olen samas rongis kus eile,
Panen kannus vee keema ja märkan, et suhkur on otsas,
See tuletab meelde, missugused on inimesed.

Aga ma armastan inimesi.


Head aega ja Teretulemast!