Kell liikus edasi ja mõtlesime, et läheks loengusse. Sinna me ei jõudnud, vaid sõitsime korra Stroomi randa. Seal tuli peast veel igasuguseid häid ideid ja mõtteid. Ka koolikorraldusest ja õppemeetoditest.
Meie mõte tulevikuülikoolist: See võiks olla Waldorfülikool, kus inimesed saavad kasutada omaenda loovust ja oskusi. Seda jagada teistega ja õppida kaaslastelt. Kool loob erinevaid arenemise võimalusi. Õpilastel on võim neid muuta paremaks või arendada uusi võimalusi. Õhkkond on sõbralik ja tolerantne, aksepteeritakse erinevaid isiksusi ning tunnustatakse üksteist. Õppeained võiksid olla pikas listis või kategooriates, kus tudeng neid valida saab. Põhimõttega, et mida tema ise arvab temal vaja minevat. Kuid samas on ka võimalus võtta pakett. Sõber tõi hea näite: Sa tellid fantaasia pizza, kuhu sa ise valid, mis sa sinna peale tahad. Või võtad Hawaii pizza, kus on juba kindlad koostisosad peal. Ehk kui sind huvitab majandus või õigus, saad omale valida majaduspaketi, või õiguse puhul õiguspaketi. Ning alati on võimalus midagi muuta. Oletame, et võtsid alguses kohe Turunduspaketi, ning avastad, et see tegelikult väga ei sobi mulle. Siis järgmisest semestrist paned end kirja Kunstiteraapiasse. Kuid eeldus on ikkagi see, et tuleks semestrid lõpetada arvestatud ainetega. See loob tingimuse, et inimene ikkagi mõtleb läbi, mis ta õppima asub. Väga hea oleks teadmine, kes või mis temast tulevikus saab. Kool ise soovitab ka erinevaid aineid juurde valitud aladele.
Selline kool looks inimesi, kes on täielikud spetsialistid just sellel alal, mis neid huvitab. Inimesi, kes on väga laia silmaringiga, juhul kui nad on otsustanud valida täielikult erinevaid aineid igasugustest pakettidest. Ning kool ei pea kestma 3 aastat, võib olla ka 6 aastat. Nii kuidas keegi tunneb, et palju tal veel vaja õppida on...
See jutt vist läheks väga pikaks. Ning see on ainult esialgne visioon, seda peab veel täiendama ja edasi mõtlema. Aga selline mõttelend on juba nii mõnus, et sa lihtsalt mõtled ja sealt edasi tuleb ideid ainult juurde ja juurde. Ja ma ei jõudnudki loengusse.
Nii on HEA.
