Ükskord läks roosa kass jalutama, ta kõndis mööda rohelisi heinamaid ja mööda radu, mis suurtes metsades looklesid. Teepeal kohtas ta veidraid elanikke. Kord isegi jalutas ta kahe peaga kanale otsa, kana kohe küsima, kuhu minek? Kass siis vastas, et otsib üht kohta, kus kõik hall muutub ilusaks värviliseks vikerkaareks ning kus kala maitseb nagu suhkruvatt. Kana küsis edasi, et kas seal ka terad maitsevad kui m&m kommid? ja kas seal on mõned poroloonist pesad, kuhu muneda ja siis seal mõnusalt peesitada? Kass sellepeale vastas, et loomulikul on seal kõik terad täpselt nende kommide maitsega ja pesad kõik poroloonist. Kana hakkas selle peale õnnepisaraid valama ja tahtis teada, kaua veel minema peab? Kass siis lihtsalt võõpas käpaga et tule kaasa.
Niiviisi sai kass omale kamraadi kellega ta jätkas teekonda "paradiisi” poole. Paradiisiks hakkasid nad seda kutsuma seepärast, et seal ju kõik nii ilus ja hea on.
Mõne aja pärast ühe helesinise ja läbipaistva veega järve juures kohtasid nad neljajalgset sinist kurge. Kurg ka küsis jalutajate käest, et kuhu nad niiviisi naeratades lähevad? Kana kohe õhinas rääkis mis terad ja pesad seal teda ootavad. Kass ka lisas juurde kala ja vikerkaare loo, mille peale kurg ka päris, et ega nad tea, kas seal ka vihmaussid maitsevad kui huppabuppa nätsud ning kas seal on mõnusaid puid, mille otsa saab ehitada punaseid pesasid, et tuua ilmale väikeseid kurepoegi? Kass sellepeale aga vastas, et loomulikult leidub seal selliseid puid ning kõik vihmausiid maitsevad seal kui huppabuppa nätsukommid. Kurg siis sellepeale küsis kas ka tema võib liituda jalutajatega? mille peale ütles kass “The more the merrier!”
Ja nii nad kolmekesi jätkasid teekonda kohta, kus kõik unistused teoks saavad. Nad rändasid läbi mitme metsa ja niidu. Ületasid mitu jõge ja kui päev hakkas õhtale jõudma, leidsid nad mõnusa koha kus öö veeta. Seal oli mõnus pehme hein ja soe tuul silitas nende kehasid. Kolm rändurit olid nii väsinud, et kaua ei läinud aega, kui nad uinusid.
Unes nägi kass kuidas ta jooksis mööda värvilist vikerkaart suhkruvati maitsega kalad suus. Kahe peaga kana nägi aga kuidas ta haudus mune poroloonist pesades ja nokkis m&m maitsega teri. Kurg aga nägi unes, kuidas ta korjas nätsukommi maitsega vihmausse ja viis neid kauni puu otsa punasesse pessa, kus väikesed kured teda rõõmsat ootasid.
Hommikul ärgates oli kõigil rahulolevad näod. Rõõmsalt alustasid nad oma teekonda paradiisi poole. Kui järsku üks hetk kass tundis ära tuttava niidu, kus ta olevat varem olnud. Veidi aega edasi minnes tundsid ka kana ja kurg ära tuttavaid puid ja heinamaid. Korraga lõi neile kolmele korraga pähe, et nad olid ringiratast käinud.
Aga ega see nende tuju halvemaks muutnud. Kolm sõpra istusid maha ja rääkisid oma kogemusest rajal ja mõtetest, mis neil pähe tulid. Kõik nad kolm jõudsid järelduseni, et elu juhatas nad tagasi koju, sest kodu on kõige tähtsam ja parem koht olemiseks. Just siin suudavad vaid nemad ise muuta oma elurada ja teha kõik just nii nagu neile meeldib. Kodu ongi paradiis. Siinsamas suudab kass leida selle vikerkaare ja need suhkruvati maitselised kalad. Kana aga m&m maitsega teri ning ise ehitada poroloonist pesa, kus muna haududa. Kurg aga maitsvaid vihmausse ja puid, kuhu punaseid pesasid ehitada. Kolmekesi nad naersid ja rõõmustasid üksteise üle ning sõbralikult kallistades lahkusid ja oma kodudesse läksid.
