Siis kui koju peab minema

Tahtsin end ümber pöörata ja küsida: "Kas sa tunned midagi?"

Vastuse või vastuseta öelnud ma: "Siin ja seal ma tunnen. Miski, mis toob mulle sooja põue ja tõstab suunurki. Miski, mis hoiab teel. Midagi toredat ja nii rõõmsat."

Vaadanud korra veel otsa ja pilgu tagasi pööranud ning edasi astunud.

Peidus on arusaam

Isegi kõrvaklappidega kuulen ma, kuidas vihm vastu aknaid peksab. Ma ju saan aru, et seal peidus on miski.

Ka kõige vanemal ja kogenumal klounil on mitu nägu.

See, et me kõrvuti oleme, veel ei tähenda, et me üksteisele lähedal oleme.

Kumba õuna võtad sina, kui puud raputades kukub sealt kaks õuna?

"Jobu" võib teinekord täiesti arvestatav tunnustus olla!

Unenäo hämming

Unenäod?

Miks? Milleks? Kuidas?

Mis nad meile öelda tahavad? Mida ma peaksin sealt lugema?

Kas tõesti on nii, et vahetevahel meil kellegiga ühtib energia või mõtteleined ning siis oleme üksteisega ühenduses seda ise teadvustamata. Ükskõik kellega, ükskõik mis ajal.

Parem lähen magan ja püüan seda mõista.

Õues on nii kerge ja hea õhk!