Või sa ainult lähed?

Kas sa tõesti hoolid? Kuidas sa seda teed? Kas ma saan ka sellest osa?

Või sa lihtsalt ütled seda?

Kas sa päriselt näed? Minu silmis midagi? Oled sa seda näinud?

Või sa lihtsalt vaatad?

Kas sa mõistad? Kuidas olen jõudnud siiani? Mis hetkel toimub?

Või sa kerglaselt noogutad?

Kas sa igatsed? Kas mõtteis mõnikord mõlgub? Kohati ehk ka mina?

Või sa oled pigem hetkes?

Kas sa tuled? Kuhugile kui kutsun? Ehk isegi jääd?

Või sa ainult lähed?

Hilja peale jäämine

Palun vabandust, et olen hiljaks jäänud.

Et ma õigel ajal ei vaadanud sind pilguga, mis sind tardunult kinni oleks hoidnud.
Et ma ei öelnud asju suust välja siis kui oli aeg seda seda.
Et ma hoidsin end tagasi ning ei jooksnud.

Palun vabandust, et sulle tihedamini ei öelnud, kui väga hea mõnikord on.

Et ma ei kirjutanud kirju, mida oleksid lugenud mitmeid kordi.
Et ma olin rumal ning ootasin midagi ise juhtuvat.
Et ma ei haaranud käest, mida sa mulle ei pakkunud.

Palun vabandust, et hilja peale jäin.