Vahel ma soovin, et ma oleksin peegel. Siis inimesed näeksid, kui head ja armsad nad on.
Polnud und. Ma olin sinu kõrval. Jälgisin su und, ehhki ma pole kindel kas sa magasid - su silmad olid suletud. Tasa ma tegin pai su põsele. Sa naeratasid unes, Nii Ausalt ja Siiralt. Sel hetkel kadus kõik muu peale sinu. Ma olin pime, nägin vaid sind. Ma küsisin, kas sa oled ärkvel? Aga seda ei kuulnud keegi, isegi mina mitte. Ehk sellepärast jäi ka vastus kuulmata.
Lõpuks avanesid su silmad, sa nägid mind, Päris naeratus tuli meie mõlema näole, mis oli puhas, kuna mõistus polnud veel jõudnud kosuda ning meie hinge üle võimust võtta. Me olime kohal. Ilus.
Sel hetkel oleksin võinud olla peegel, et sa oleksid näinud ennast minu silmadest, tundnud seda ilu ja ausust. Äkki sa nägid, ma ei tea.
1 comment:
Vahel oleks tõesti tore, kui inimesed suudaksid mõista ilma sõnadeta. Kui nad mõistaksid, mida tahame neile öelda. Kui nad mõistaksid, mida Nad meile tähendavad. Vahel Nad mõistavadki. Vahel mitte.
Loodetavasti Tema mõistab:)
Post a Comment