Hommikul voodis oli tunda külma tuult puhumas varvaste peale.
Oh neid vanu aknaid - lasevad kõik tuule sisse.
Piilusin siis kardinate vahelt õue, Süda täitus rõõmuga.
Kaugustesse polnud näha, kõik oli valge.
Lund sajab ning Tuiskab.
Ma olen sellist ilma juba mitu mitu kuud oodanud, lõpuks ta tuli.
Nii - nüüd tuleb kindlasti ahi kütta, Tuba peab soe olema.
Siis lähen jalutama.
Mõnus on jalutada, vaikne tundub - vaid tuule vihinat on kuulda.
Nii üksi, kedagi pole näha, isegi küla koerad ei haugu.
Elusse armunud.
No comments:
Post a Comment