Ma ikka ja jälle üllatun. Ma olen ehk kord või kaks kandnud lipsu. Need olid tõesti ebamugavad. Aga kord, kui Kareliga Rambod olime, siis sobis lips Peapaelaks küll. Väga pisikesena oli mul kummiga Kikilips, ma vihkasin ka seda.
Umbes kolm aastat tagasi ta küsis mu käest: "Oletame, et Sinule Kallis inimene tuleb ning kutsub sind kaasa, kuhugile kaugele, Kas sa oleksid võimeline jätma kõik seljataha ja lahkuma kohe?"
Tookord ma ei osanud vastata, ma tahtsin mõlemat, tahtsin jääda ja tahtsin minna. Kuid ma vastasin, et ma pigem jään - ma teeniksin omale mingid paberid, mis näitavad, kui tark ma olen.
Mõned kuud tagasi oleksin ma läinud - ükskõik kuhu, ükskõik millega. Aga ma natuke kartsin, vist sellepärast keegi mind ei kutsunudki. Mul ei olnud mitte midagi kindlat - kõik logises paigast.
Nüüd - olen paigal. Vähemalt mõnda aega. Ma proovin olla kohusetundlik.
Kõige Paremad asjad siin elus on ju Tasuta.
Mis paneb inimesi teiste inimestega rääkima? Mis paneb neid armuma? Miks tekivad tunded?
Need on kõik suurepärased asjad - aga Miks? Kuidas?
Ma ei peagi seda tedma - aga huvitav on mõelda.
Mul jäi silma, et mitmes blogis oli kirjas maavälisest elust.Nad on kindlasti seal kusagil olemas. See ei saa olla seal kõik tühjus, sest tühjus vajab ruumi. Aga ruumi täidab alati miski. Seega tühjuses on Miski.
"Imagination is more important than knowledge, for knowledge is limited while imagination embraces the entire world." - Einstein
No comments:
Post a Comment