Maidla.

Olen kaks päeva kodus olnud. Jaano on haige ja siis mul paluti koju tulla, sest Emps ja Teised ei taha koolist või töölt eemal olla.

Olen mõelnud ja olnud.
Õhtuti olen jalutanud vanadesse tuttavatesse kohtadesse. Tiigi äärde ja jõe äärde.
Nii imelik ikka, kui üle pika aja jälle selle nn lapse pilguga kõike vaadata.
Samas tundub kõik nagu väiksemaks jäänud. Tiik oli hea. Veetase on võrreldes eelmise aastaga meeletult tõusnud, oli väike kihelus ujuma minna, aga ei, ma ei saa, veel mitte.
Ning ma nägin Saarmast - See oli kõige suurem üllatus. Kuidas ta sinna sai, siin pole kunagi sellist looma olnud. Nii lahe.

Täna käisin jõe ääres, Kõndisin mööda põldu, et teed vähem kulutada.
Jah, vanad meenutused noorusest, kui vennaga seal jää peal mängisime.
Ning kuidas talvel suusatasime, ma sõitsin oma suusa pooleks ja siis nutsin palju.

Maal on Hea.