Miks inimestel kiire on. Alati. Ja miskipärast just linnades. Pole aega, et hingata, pole aega, et vaadata, pole aega, et märgata inimest enda kõrval. Ei, just seda nad teevad. Nad märkavad väga hästi teist inimest. Kuid mitte õiges valguses. Nad arvavad. Nad loovad illusioone. Nad kujutavad ette. Ja siis jooksevad. Kiirustavad kuhugile, kus on turvalisem. Teinekord koht, kuhu põgenesid, on jällegi ülerahvastatud. Jalad alla ja kiiruga järgmisesse kohta. Kuid miks siis nii?
Kui käisin pargis jalutamas, olid kaaskodanikud rahulikud, loivasid mööda pargiradu ja Nautisid igat sammu, igat puud millest möödusid. Ei tundund, et neil kusagile kiire oleks olnud või nad millegi eest põgeneksid. Pargiinimesed usaldavad rohkem. Siis seadsin sammud kesklinna, vanalinna äärde ja kaubanduskeskuste tuhinasse. Seal tuli üksik tunne peale. Inimmassid voolasid minust üle, mööda. Ja kõik see toimus vaid loetud sekonditega. See on nagu võidujooks igale poole. Silmad on suunatud maha, et kellegile juhuslikult silma ei vaataks. Kiiresti edasi, et kellegile ette ei jääks. Peaasi et keegi minust midagi arvama ei hakkaks. Ära palun ütle midagi kohutavat. Ära kommenteeri mind. Ära vaata ka.
Kui nii mõeldakse, siis mis see põhjus võiks olla? Inimene on ju sotsiaalne olend. Talle meeldib kui talle midagi kena öeldakse, ta naudib teiste imetlevaid pilke, ta naeratab teisele ilusale inimesele, ta tahab kuuluda, ta ei saa olla suhtlemata. Kuid miksjaoks siis niiviisi ollakse nagu tänavapildis näha?
Sotsiaalmeedia popimad lehed
Ma olen õnnelik, sest Alati on Erandeid.
Mina seda ei tea, mis tegelikult toimub. Oskan vaid arvata.
3 comments:
Heh, siis kui ma Bolognasse kolisin, siis ma hakatuseks põrkasin inimestele tänaval otsa. Noh, siin on tihedalt tänavad inimesi täis, aga nad liikusid äripäeviti siis umbes kolmandiku võrra aeglasemalt kui ma olin harjunud. Paari kuuga hakkasin ise ka niimoodi loivama ja kui Milanosse sattusin, siis mõtlesin, et miks nad siin tormavad sedasi :D Seega: eks kõigil linnadel on oma tempo. Kui selles tempos liigud, siis usaldatakse ka. Aga mul on ka kõhutunne, et Bolognas on seda tänavasuhtlust rohkem (ja kaaristud tekitavad ilmselt ka selle pooleldi-siseruumis-kodus olemise tunde).
Teine asi on muidugi see - ehkki ma ei tea, mis riigist sa kõneled -, et lõunamaades keskmiselt rohkem pannakse inimesi tänavapildis tähele ja suheldakse. Osaliselt on see, et soe ilm lubab rohkem tänaval elada, puhata. See pole koht punktist A punkti B saamiseks, vaid paik omaette. Ja seda toetab ka kaasaegne äri: kõigil poodidel on suured vaateaknad, millel enamus müüdavat kaupa on välja pandud, hindadega muidugi. Siis inimesed ka loivavad ja vaatavad vaateaknaid. Jaapani keeles üteldakse: window-shopping. [just nii, laen inglise keelest, aga jaapani keeles kohtab seda sagendamini, kui inglise :D] Ja siis ongi nii, et ka pühapäeval tullakse tänavale puhkama-jalutama. Sest vaata - pargiinimesed, need on rahulikud ja loivavad, sest nad puhkavad seal, neil on hetk. Millegipärast ei ole selle sinu linna tänavatele veel puhkajad jõudnud või sa sattusid sinna mittepuhke ajal.
Seega: ma arvan, et selleks, et linnapilti parandada, tuleb rohkem puhkeaegadel linna jalutama minna :)
Tead mis Kaups. Praegu on külm ja kõik tahavad ruttu sooja ära :)
Tead, mulle meeldib su jutt :) Selle kohta võib igasuguseid põhjendusi leida, miks inimesed kiirustavad kogu aeg kuhugi. Tavaline inimene ütleks, et ta peab kuhugi jõudma kiiresti, midagi tegema, töö vajab tegemist, bussi peale vaja jõuda jne. Kuid kuidas asi tegelikult on, on keerulisem, äkki keegi põgeneb tegelikkuse eest või otsib tegevust, et ei peaks oma probleemidega tegelema jne... Mina ise, ma ei oska olla rahulikult ühe kohapeal, ma olen püsimatu, ma olen rändur, mul on nii palju asju mida ma teha tahaks, aga ajast jääb väheks :) Võib-olla põgenen minagi millgi eest vms...
See, et inimesed üksteisele silma ei vaata see pälvis minu tähelepanu rohkem, kuna mina, kes ei ole väga sotsiaalne inimene üritan ikka inimestele silma vaadata, mitte küll alati, aga siiski. Minu arust peamine probleem, miks inimesed ei suuda seda teha on see, et inimesed ei armasta ennast piisavalt (jah võib tunduda egoistlik, aga seda ei saa samastada). Arvatakse ju, et läbi silmade võib näha teise hinge vms. Ning kui sa ei armasta ennast, siis sa ka ei soovi, et keegi sind märkaks, sa ei usu, et inimesed näevad sinus midagi ilusat, siis sa arvad, et kui sa oled ise, pole piisav. Siit võib ka leida põhjuse, miks paljud inimesed varjavad ennast interneti kasutajate taha...
Aga tuleb ennast armastada ning seejärel teisi, siis on elu ka ilusam...
Post a Comment