Kõik sai alguse suurlinnast, kust siht pandi paika. Kahjuks küll jalad ise edasi end ei viinud, vaid aitas neli ratast ja mootor. Kuid kohale jõudes enam jalanõusid ei tunnistanud. Sai tunda rohtu, nii suurt kui väikest. Ja kive.
Vahepeal toimus võistlus, põllul koos hobustega. Eelmine päev ja öö oli palju vett taevast alla toonud ning kabjajäljed pehmes mullas olid sügavad. Jalad tundsid end rõõmsana, kui said mööda pöldu ringi uitada ning tunda muda läbi varvaste tulemas.
Hiljem, kui hobused ja ratsanikud olid oma töö teinud, tuli soe lõke. See tossav puuhunnik tegi olemise lihtsaks. Jalad soojas, puupink istumise all, saaremaine loodus ümber.
Teinepäev oli meri. Olid lained, mis ilmusid tuuletust ilmast. Oli liiv, mis kutsus endale jälgi tegema.
Nüüd nad ootavad uusi ja põnevaid kohti, kus jalutada ning ringi vaadata.
No comments:
Post a Comment