Täna ta hakkas jälle kasvama. Avastasin end hobujaama bussipeatuses suunaga pirita poole. Kell oli täpselt nii palju, et oli täiesti pime olnud juba mitu head tundi. Bussid number 60 ja 63 võtsid peatusesse kogunenud inimesi lahkelt peale ja viisid neid nende kodudesse, sünnipäevadele, sõprade juurde.
Mina siis seal seisin. Vahepeal näitas foorumi ees olev kell 22:22 ja sooja oli 8 kraadi. Kuid see tunne, mis minus kasvas. See rõõmsalt kurb Igatsusepoiss, igavene vigurvänt selline. Tuleb istub mu kuklas. Hakkad siis otsima lahendusi, mis sellistel hetkedel alati valesti lähevad. Või siis hommikul kaugele maale lendavad.
Aga siis ehk aitab õhtul hilja soe tee ja film. Seekord on see Another Earth
Meeste tervise konverentsil ütles K. Ausmees eesti kohta järgmise mõtte. "Eestit peaks võtma kui kogukonda, mitte kui riiki, sest meid on lihtsalt nii vähe."
Hooligem üksteisest!
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment