See on tore, kui jagad ja annad endast osa igaühele kellega läbi käid. Mõnele rohkem, mõnele vähem. Neelad tähelepanu, mis ise välja pigistad. Kuid päeva lõpuks jääd ikka tühjalt seisma. Järgmine päev sama lugu. Ring. Mis jääb sinule kui sa annad ja annad.. Kes jääb sinusse? Võibolla see polegi see sina kes see kunagi oli. Või just nimelt on see sama sina, kes sa olid enne kõiki neid lahendusi, mis vahepeal juhtunud on. Ajalugu kordub.. on mõned väitnud. Raske on seda kõrvalt näha. Ise pingutades ja tuhlates su sõnades, et leida sealt midagi, mis aitaks. Kuid oled põikpäine. Või valelik. Või egoist. Või reetur. Karmid sõnad, kuid tõde mõnikord ongi selline. Vastik tunnistada. Pigem halb tõde kui lohutav vale. Elu on kummaline. Ilus tühi kaev tõmbab januseid ikkagi ligi.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment