---

Pikka aega ma ei ole, ega kirjuta siia. Kahjuks ei ole pliiats ning paber alati haarata.

Pean poest järgmine kord need muretsema, et kirjutada üles oma mõtteid ning kunagi hiljem ehk ka siia kirjutada.

Tegelen natuke aega teise projektiga:

Jalg ning pall

Tegin jällegi midagi sellist, mida poleks endast oodanud.

Esimene kord suuremal Jalgpalli areenil. Käisin Hispaanlasi vaatamas. Juba sinna minnes juhtusin kohe fännide sekka, kes lauldes ja trummi mängides areeni poole jalutasid. Õnneks panin siis ka Eesti salli kaela, tundsin end fännina. Sain vist hea koha peale, keskel ja puha. Külalised võitsid ehhki eesti oma poisid tegid minu arvates väga hea mängu. Ajas keema küll, kui pall hispaanlaste värava poole lendas... kuigi sisse ta kahjuks ei maandunud. Fännid on vägevad - usuvad omadesse või siis lihtsalt käivad ennast mängul välja elamas.

Aitäh Sõbrale, kes mu sinna mängule aitas.

film3

"Me and You and Everyone We Know"

Olen vaatamisega alles poole peal ning juba Tahan, et kõik seda vaataksid/näeksid.

olnud olemine

Niisiis. 

* 2 Saksa Tüdrukut käis mu korteris ööbimas, Olid siin 2 ööd. Sellised tavapärased tundusid. Aga neile meeldis, vähemasti nii nad väitsid. Käisin neil Bussijaamas nimesildiga vastas. Ehk siis Liitusin Couchsurfinguga ning nad leidsid mu sealt. Pühapäeva Varahommikul lahkusid kõik, kes meil olid - 2 sakslast ning 2 Venna sõpra. Käisin ka Sakslastega St. Patrickus Pesat ära saatmas.

*Pühapäeval oli järjekordne Paide-Türi jooks, kus ma ka osalesin. Proovisin jällegi 420m peal esimest vahefinišit võita aga näe, ebaõnnestus jälle. Lõpuks sain 91. koha.

*Reedel olin Ilu messil, rääkisin programmist, kus ma töötan ja müüsin kvaliteetset teed. 

Peamiselt saan ikka endaga hakkama. 

Think about it...

ooh la

Mõtted peas on nii laiali. Silmad tahaksid kinni vajuda, samas hoiab neid miski tundmatu ärevil ja ootel... lootes, et midagi on juhtumas. Kuigi ma olen kindel, et midagi ei muutu. See jääb samaks, kuid vaadates aknast välja - autod kihutavad mööda, naabermaja aknad helendavad.. ja siis kustuvad, puude lehed vabisevad ning alla kukkunud lohisevad mööda maad kui tuuleiil nurga tagant tuleb. On nii palju asju mida võiks/peaks/tahaks teha. Kuid mis on kõige olulisem? Sellistel asjadel ei ole ju mõõdupuud. Siiski võid alati ka valida tee mille peale ei ole kunagi mõelnud, lihtsalt riskida ning minna.

Täna ma ei lähe välja öös jalutama. Homme tahan end väsinuks liigutada. Tunda seda tunnet, kui sa ei taha mitte kui midagi tunda.

Mul ei ole õrna aimugi missugune sa välja näed. Kas ma tunneksin su ära, kui sa tänaval mulle vastu tuleksid, kas mul tekib tunne, et midagi on teisiti.. ma tean, ma tean sind... aga samas ei tea. Ma tahan sulle öelda, et sa täidad mind. Sa annad mulle eneseusku ning jõudu olla rohkem. Sa ilmusid nii ootamatult ning ma olen selle üle väga tänulik. Sa usud minusse. Kuidagi sa suudad seda mulle edasi anda ilma sind nägemata, teadmata. Sa oled lähemal kui sa arvata julged, Me kõik oleme.

Rõõmu valmistamine on suurim kingitus.

Eksimine

Miskipärast mõned inimesed ei suuda uskuda või aru saada, et Eksimine on inimlik. Ei mõista seda, et trükkides võib tõesti soodsama asemel kirjutada soodmsam, ning siis ennast välja elada selle peale. See on ikka minu jaoks nii veider ja naljakas. Kas siis tõesti nende oma olemine ei paku neile seda heaolu. Peavad ikka selle sees hoitud Pasa kellegi pihta saatma (vabandan sõnakasutuse pärast). Nagu aru saada, siis läks tal see õnneks, suutis mind nakatada sellega, mis ta sisse on kogunenud.

Siiski ma ei jää sellesse kinni, liigun edasi. Sain selle välja öeldud.
Palju kergem.

Ning Reede jälle. Loetud nädalad veel.

Ma olen Superhea Giid Tallinna Vanalinna tutvustamiseks!

" Whatever happens, just relax and manage to make a smile. Life is not a problem to be solved but a gift to be enjoyed. Make everyday your best day!"

--- Author Unknown ---

6.

Oh neid inimesi häid, kes ei suuda uskuda, et ma olen reede õhtul/öösel kaine.

Eilne oli liialt teine.. aga mulle meeldis.

Pilved kihutasid mööda taevavõlvi, peites väikseid suursuguseid tähti. 

Võõras elu võõras öös.

Sun Fun Love

Õhtud on jahedaks muutunud. Järjekordseselt on mitte just kõige suvisem suvi muutumas värvilisteks lehtedeks jalge all. Tänu vihmadele tunneb linna elanikkond natukenegi puhtama õhu värskust ning energiat. Hommikud on jahedamad, õhtu päästavad mõnusad soojad ja pehmed riided ning kuum tee. Puudus on inimestest, kes räägiksid tähtedest või lumehelvestest, joonistaksid imelisi jooni mu joonistusplokki, kelle juustele võiks terve öö pai teha. Otsin teid ja teie mind. Kuidagi peab see ju töötama. Mul on nii Tore kuulda nendest, kes mitte ainult ei väida vaid tõeliselt saavad ilma kahtluseta ja hirmuta öelda, et neil läheb Hästi. Nad on leidnud selle, mis toob hingerahu ning naudivad olemist.

Mul on salajased energiaallikad ning need olete Teie.

Hüpe

Eile kui tulime Vanalinna poolt korteri poole, saime Stockmanni juures kokku sõbraga.
Avastasime, et Sinna on ehitatud mingi Poroloonmeri ning kolmandal parklakorrusel oli auk sees.
Jäime hetkeks sinna, et näha mis toimub. Sealt saab alla hüpata!! Me ronisime mööda Parkla välisseina üles. Jalad hullult värisesid kui üles jõusin. Ning siis vaade sinna alla, kuhu ideaalis peaks maanduma - natuke hirmuäratav. Aga siis sõbrad hüppasid alla. Minagi ei jäänud sinna toppama ning hüppasin saltoga. Väga mõnus ja kõrge langemine ning sama mõnus maandumine. Nii vahava, et öösiti saab Tallinnas selliseid asju teha.
Kuid hoopis 30. on seal Ekstreempäev, kus igast asjad näitavad hüppeid sealt alla. Ehk saab ise ka veel.

film

Ei olegi midagi öelda. Hea. Vaimukas, inspireeriv, Inglise film.

Tuupurlus

Lugesin just Postimeest.

Seal rääkis koolist ja lastest. Huvitav.

Loe siit

tuul

"Kust tuul tuleb?", küsib väike tüdruk vanaisa käest.

"Tuul.. on alati olnud mu kallis sõber...

...tuul on alati elus, liikumises. Ta puhub ning sasib me juustes, toob meieni vanaema küpsetatud koogi magusa lõhna. Tuul loob elu, kui jälgida võilille, siis seal on tal väga oluline osa. Kui väga vaikselt olla ning kuulata, võib kuulda tuule sosinaid, kus ta jutustab seiklustest merede ja mägede taga, lugusid printsessidest ja printsidest, Sõprusest. Kui hea on seista niidul ja tunda oma näos tuule pehmet puudet. Ära püüagi seda kinni hoida - ta voolab läbi su sõrmede. Kui kaunis on ta laul."

Käisin ka öösel laulmas lauluväljakul.

Nägin vana head roppsuud, hea hea.

Laulsime laule ning seisime püsti, kaua kaua.

minifilmid

...but if you only knew
How easy it would be to show me how you feel
More than words is all you have to do to make it real.

öö

Uus rekord.
Eile, kui kõik külalised, kes päev kes rohkem meil korteris elasid, lahkusid - Isegi mu vend lasi jalga - jäin üksi. Üle pika aja üksi. Egas midagi, läksin magama. Kell oli kohe kohe saamas 18:00. Ning ma magasin, magasin kohe kaua. Vahepeal vaatasin kella, vahepeal unenägu. Üles tõusin kell 7:11. Ma magasin selle aasta rekordi. Hullult mõnus ja uimane tunne natuke. Aga puhanud ka. Sellel on halvad küljed ka - Kõht on meeletult tühi, ning selg läks kangeks.

Failure... Noot

Aga tegelikult on...

...that you can only succeed, you cannot fail.

Failure is impossible; it is an illusion. Nothing is a

failure. Nothing. Everything moves the human story,

and hence the process of evolution, forward. Everything

advances you on your journey.

Mõista mõista

Selle kohta on nii palju öeldud,
Kuid samas pole midagi öeldud.

Sellest on kirjutatud miljardeid ridu,
Ükski nendest ei ole õige ega vale.

See suudab viia sind ühest äärmusest teise.
Teeb sind nii Õnnelikuks, nagu sa pole varem olnud.
Teeb sind nii Kurvaks, nagu sa pole varem olnud.

Mis see on?
Seda küsiti eelnevad tuhat aastat ning küsitakse ka järgnevad tuhat aastat.

Laupäev

P.S. I love you

1313
01:43:24,100 --> 01:43:25,600
Sa tõesti meeldid mulle...

1314
01:43:27,000 --> 01:43:29,900
...aga ma ei saa olla nähtamatu mees.








[Poiss, kes siia kirjutab, Lõpeta Mõtlemine...
..see teeb vaid asjad keerukamaks.]

Helesinine täheke

Tere,

Olen helesinine täheke sealt ülevalt. Ma näen alla Maale. Seal on nii palju Muutusi, mis alatasa toimuvad, neil polegi aega lihtsalt olla. Kõik seal liigub või ruttab kuhugile, mulle tundub, et nad nagu tahaksid liikuda ajas edasi meeletu kiirusega, et kätte saada see, mis on kusagil mõtteavarustes loodud. Unustavad Selle Meeletu Suure Hetke, kus nad tegelikut on.

Seal elavad imearmsad olevused - Inimesed. Nad on nii võrratult ilusad. Joonistavad, kirjutavad, hoiavad kätest, laulavad, rõõmustavad, nutavad, Unistavad...

Harmoonia või Tasakaalu pärast on vist ka tumedamad küljed sinna kleebitud. Ehk muidu ei saakski aru rõõmust kui poleks kurbust... Ma näen seda tumedust ja muutun kurvaks.

Olen nii palju õppinud sellest väikesest armsast planeedist. Ennist olin vaid kivike, kuid nüüd Täheke, kes virvendab kui Maal keegi haarab kellegi käest ja hoiab seda südames soojas... armumine - see on nii lootusrikas ja ehk ka veidi rumal. Need pisikesed olevused seal teevad nii imepäraseid ja ettearvamatuid tegusid, kui tunnevad armastuse jõudu.

Miskipärast need olevused tahavad alati midagi omada, ning on planeedi ära jaganud osadeks, ning seadnud nn piirid erinevate kultuuride ja füüsiliselt teistmoodi arenenud olevuste vahele. Nagu nad kardaksid midagi, kardaksid üksteist.

Mul on veel nii palju näha ja õppida. Mõista, miks nad saevad oksa, millel istuvad.

Zen

Puhkus 2

Saabudes 25. õhtul koju magasin ning laupäeval põrutasime sama seltskonnaga (Ema öed ja väikevenna) Saarele Tädi juurde.

Heinategu on maailma parim, kui seda teha aastas korra. Tänavu sain ise teha koormad ning hilem need ka kohe maha laadida. Koormaid tehes on tunne, et kohe-kohe kukud või saad haiget. Aga midagi ei juhtunud. Ehitasime kärudele püramiidid peale.

Ka igaaastane Ratsatriatlon toimus järjekordselt. See aasta ma olin väljaspool arvestust, sest mul polnud hobust. Ujusin ja jooksin. Sain rohkem endast anda ujudes ja joostes, sest teadmine, et ei pea hobusega 6km läbima oli tegelikult rahustav. Sõitsin hoopis võistluspaika hobusega ja ka tagasi.

Puhkus

Vihast andestuse ja rõõmuni

Olin 21. - 25. juuli Käärikul.

Vihastasin oma pool elu sinna ära.

Nutsin, naersin, ujusin, jooksin, rääkisin, kuulasin.

"Kasutame psühho- ja hüpnodraamat, kunsti, muusikat, liikumist ja hingamist saavutamaks keha, meele ja hinge vahelist ühendumust, terviklikku enesetunnetamist ja emotsionaalset vabadust"

18/19

Reede öhtu.
Viimasel ajal on töeliselt palju asju öhus.
Söprus. Armumine. Pettumus. Segadus. Vabadus. Siirad ütlemised, mis teevad sõnatuks. Ideed, mis järgiseks päevaks on haihtunud. Rööm väikeste asjade üle. Politseipargi öhtune värviline purskkaev. Ülikoolid. Filmid.

Aga peamine, et ma olen üksi reedesel öhtul. Sellega võib töesti harjuda. Käisin vanalinnas jalutamas. Palju inimesi. Kui purjus eestlasi polnud näha, siis olid purjus idanaabrid, ning kui ka neid ei olnud siis olid purjus soomlased. Öine linn on nii teistmoodi, veidi vaiksem - siis on inimeste räuskamine automürinast üle, valgus, õhk.

Homme pean jooksma. Kiiresti. Ma annan endast parima.

Film

Täna lõunaajal tuli telekas film. Pidin seda nägema, seal on poiss, 14 aastane. Ta tahab imesid teha. Tal õnnestub see läbi jooksmise. Isegi jookseb tagurpidi. Aga film tõi üle pika aja mulle silma pisarad. Pärast seda tirisin oma venna Lauluväljakule mäkkejooksu tegema.

reede

Tere,

Mina käisin reedel trennis ning tagasiteel kohtan tuttavat poissi.
Küsin, mis täna tööl toimub?
Get F****d pidu.
Helista mulle tunni pärast, siis ütlen kas saad tasuta sisse.
Olgu nii.

Saimegi.
Läksin koos vennaga. Vahva oli.
Juba enne sinnajõudmist oli vahva. Sest Ta tuli tänava peal mulle vastu.
Temaga on hea. Pidu oli ka Lihtsalt nii värviline ja armas. Ning see kaselõhn oli küll meeletu.

Hiljem käisime Tammsaarel külas ning meenutasime kes see Kreutzwald on.

I really really hope, that I won´t screw up this time.

Belgias

Colin teeb head näitlejatööd. Aksent. Film ise on kuidagi nii veider ja naljakas - Siiras. See on Sõprusest, Palgamõrvari kurvast elust, Usaldusest, Südametunnistusest.
Ning loomulikult ei puudu ka Naine, kes müüb Lilliputile hobuserahusteid.

Peamine on linn Brugge - mis lausa kutsub mind sinna.

23:29

Usalda ennast.

Miskipärast sain korraga omale mitu filmi. Polnud ühestki neist midagi kuulnud. Valisin ja mõtlesin, millist vaataks. Vaatasin "Hot Rod". Ja see oli täpselt see, mis mulle vaja oli. Kuidas küll kõik läheb just nii nagu hea on. Vahva film. Vaadake ka.

Art.

Nii Elutruu ja Kaunis. Hingeline. Mõistmatu. Erksad värvid. Tuimad värvid. Lihtsus. Keerukus. Eluline. Portree. Maastik. Kolmnurk. Tühjus. Detailne. Jaanus. Roheline. ??

Seal on nad kõik. Kõikjal on just see, mis sa näed seal olevat.
Elusse armunud.

labels

Film: "Living luminaries"

õnn võiks olla suur

Pühad

Oligi aeg, kus jälle üks NG lend läks lendama.
Käisin Pürksis. Johannesega jäime hiljapeale ja Silver sõidutas meid.
Hääletasime, Ristil hakkasin liikuma Saarte poole.

Esimeses autos oli perekond - nad olid nii elurõõmsad ja Nii positiivse energiaga.
Jõudsin lõpuks kella 22:20 Virtsu, vaatasin siis millal laev tuleb, Ohoo alles 24:00, niisiis ma istusin sadama ootetoas selle tund aega. Enne seda istusin vee ääres ja jälgisin kuidas päike merre sukeldus.
Kuivastusse tulid mulle vastu. Sõitsime Liiva. Juvente laager Muhus võis alata.
Väga huvitavad ja lõbusad päevad. Uued inimesed, kes alguses tundusid nii võõrad said väikese võimaluse ka minuni jõuda. Kinnine nagu ma olen.


Jaanilõke oli Hellamaal. Väga palju oli purjus noori ja vanemaid inimesi, kõigil kleeps seljal või pükstel, millel kirjas "Noor. Ilus. Kaine." Ehhki meie grupi inimesed olid nende kleepsude täieõiguslikud kandjad.
Jaaniööl olid mängud, üks neist Limbo. Ma võitsin. Ma võitsin Kõiki mehi, naisi ja lapsi - Ma olen võimas.


Suured tänud korraldajatele ja teistele kes sinna laagrisse tulid. Teis kõigis oli midagi erilist, mis säras ja jõudis minuni.

Sooner or later we must try... Living

Ärkasin kell 08:00

Sõitsin Rahulikult ja vaikselt 3,5 tundi Valka.
Istusin. Jooksin.

Jälle buss.
Aga nüüd Aktiivne ja lärmakas.
Niit kutsus oma poole sauna õlut jooma, kuigi ta juba oli päris pehme.
Nii ka teised Sportlased ja Kohtunikud.

Tagant keegi karjub käriseva häälega:"Ma ei saa viina juua!"

Koju sain kell 22:45

Siis Nad jaurasid jalgpallist ja jõid õlut. Mulle lõi pähe idee või mõttelend, millest kuulsin filmist Zeitgeist, Et Need on nii üles puhutud ja kõrvaldamatud asjad sellepärast, et need lahutavad inimeste meelt. Peaasi, et inimesed mõtlema ei hakkaks, Et nad ei saaks aru mis jura kõik see ühiskond on. Naljakas on et kõik need asjad millest kuulen, vaatan, on kuidagi seotud minuga.

Elu on täis üllatusi ja veidrusi.

Soov.

Ja niiviisi see algab.

Tahan koju.

Tahan minna karjamaale, kus lambad vaikselt omaette rohtu näksivad ja ei mõtle igasugu lollusi välja. Tahaksin seal kivikesel istuda ja mängida Nuuskmõmmikut. Tahan tunda, kuidas oleks igal talvel lõunasse rännata ja siis kevadel tagasi tulla. Mängida vaikselt suupilli (mida ma teha küll ei oska, aga ma õpin). Voolida puutükkidest väikseid loomakesi. Ja nii elada koos päikesega vaiksel karjamaal.

tõde

Üle kõige on maailmal vaja
üht vaba last, üht vaba last,
kes midagi poleks kuulnud
ei heast ega kurjast, ei heast ei kurjast,
ega viitsi mõeldagi püüdjate paelust.
Kuid püüdjail on vaja just vaba last.

Põgene, vaba laps, see on ainus võimalus.
Põgene, vaba laps, vii peitu maailma vabadus,
kuni veel sa vähegi suudad, vähegi loodad,
vähegi hoolid, põgene vaba laps.

***

meil on elu keset metsa.
:,:keset puid ja põõsaid,
keset sammalt ja lilli.
Meil on elu keset metsa:,:

Meil on elu keset metsa,
meil on elu keset metsa.
:,:Aga seda me teame, et siniseks taeva saame,
sest süda laulab kuldse päikse poole:,:

Lisavõti on probleemide lahendus.
Esmaspäeval oli plaanis teha ühed vötmed juurde aga nüüd ???

Elu on lihtsalt nii veider. Esmamuljed ja selle tagajärjed. Mida kõike saab mötlemisega muuta, küll vaid endi jaoks, aga ikkagi. Kõik on üks. Halvad ja head emotsioonid ning nende tagajärjed. Lapsepõlve mõjutused.

Zeni mungad ütleksid: "Ära jää toppama minevikku, ela nüüd ja praegu."

- Sinu elu on su enda vastutus ja mitte kellegi teise oma. Ei sinu ema, isa, abikaasa, lapsed, arst ega ülemus kanna vastutust sinu elu eest.
- Kui keegi on sulle haiget teinud, on see sinu kohus oma elu varemetest üles ehitada. Just nii nagu see on sinu kohus süüa, kui kôht tühjaks läheb, sest sina oled see, kes kôige rohkem kannatab, kui sa teed valiku ome elu selle valuga täita.
- Sa ei ole oma eluga üksinda. Alati on olemas neid, kes sind abistada saavad, kui sa vaid ise oled avatud abi paluma ja vastu vôtma.
- Peaaegu igas olukorras on meil vôimalus valikuid teha. Tihtipeale jääb meil puudu oskusest neid valikuid näha.

Jonny Cash - Hurt

Jejee.

Kes Minuga Tuleb?

Luup

Ehhki nagu ma aru saan, siis see on vist 2000 aastal kirjutatud.

http://luup.postimees.ee/luup/00/15/top1.shtm

Lugeda ikka võib.

Filmid.

Tema teab filme: Coffee and movies

Mõningad laused, mis silma jäid:

J: Where did you sleep last night?
L: In the bushes.
J: Great. Meanwhile, I'm up all night wondering where the hell you are.
I thought you were dead. You could've left me a note or something. It's easy, " Dear Jarrod, don't wait up all night long. I'll be sleeping in the bushes. Thank you".



Mrs. Lintott: And you, Rudge? How do you define history?
Rudge: Can I speak freely without being hit?
Mrs. Lintott: You have my protection.
Rudge: How do I define history? Well it's just one fucking thing after another, isn't it?

Otse.

Mõtlesin, et raske on.

Kui inimesed küsiksid seda, mis nad tegelikult tahavad küsida.
Ning kui inimesed vastaksid nii nagu nad tegelikult soovivad.
Otsekohesus.

Kas siis oleks kergem? Kas siis kaoks nn suhtluse mõte?

Leidsin selle kellegi piltide hulgast.

Ära küsi, ära küsi
ühtki sõna ma ei tea
Sõnad kaovad, nad ei püsi
Sõnast algavad me vead

Ära keela kui ma lähen
juba rohul kastekirm
Väike õnn on mulle vähe
Aga suure ees on hirm

A lot like love

11. mai

Eile oli Viimsi jooks. 10 km.
Ma jooksin uue rekordi. 39,32 min.

Ehhki sa arvasid, et olen miskipärast kuri, Ma ei mõistnud ja lasin sel olla.

Täna oli päike ja ta värvis mu selja veidi punaseks.
Olin maal. Ning avastasin, et muru on kasvanud meeletult suureks. Aga näe muruniiduk on puru ja trimmerile ei ole kütust. Ei ole probleemi - võtsin vikati ja niitsin nagu vanasti.

Hiljem tegin käed mullaseks. Sobrasin veidi seal tundmatus maailmas, kus elavad vihmaussid ja roheliste juured.

Õhtuks tulin linna. Pidin ka täna jooksma - niisiis käisin Kadioru pargis ja Pirital. Sain 12 km ning veel parema enesetunde, kui eelevad tunnid olid mulle tekitanud.

Täna öösel olen seal.
Homset ei tea.

minu oma

Dreamer

Philosophy Professor: The reason why I refuse to take existentialism as just another French fashion or historical curiosity is that I think it has something very important to offer us... I'm afraid were losing the real virtues of living life passionately in the sense of taking responsibility for who you are the ability to make something of yourself and feel good about life. Existentialism is often discussed as if it were a philosophy of despair, but I think the truth is just the opposite. Sartre, once interviewed, said he never felt once minute of despair in his life. One thing that comes out from reading these guys is not a sense of anguish about life so much as a real kind of exuberance, of feeling on top of it, its like your life is yours to create. Ive read the post modernists with some interest, even admiration, but when I read them I always have this awful nagging feeling that something absolutely essential is getting left out. The more you talk about a person as a social construction or as a confluence of forces or as being fragmented of marginalised, what you do is you open up a whole new world of excuses. And when sartre talks about responsibility, he's not talking about something abstract. He's not taling about the kind of self or souls that theologians would talk about. Hes talking about you and me talking, making descisions, doing things, and taking the consequences. It might be true that there are six million people in this world, and counting, but nevertheless -what you do makes a difference. It makes a difference, first of all, in material terms, to other people, and it sets an example. In short, I think the message here is that we should never write ourselves off or see each other as a victim of various forces. It's always our descision who we are.

From movie "Waking life"

Maidla.

Olen kaks päeva kodus olnud. Jaano on haige ja siis mul paluti koju tulla, sest Emps ja Teised ei taha koolist või töölt eemal olla.

Olen mõelnud ja olnud.
Õhtuti olen jalutanud vanadesse tuttavatesse kohtadesse. Tiigi äärde ja jõe äärde.
Nii imelik ikka, kui üle pika aja jälle selle nn lapse pilguga kõike vaadata.
Samas tundub kõik nagu väiksemaks jäänud. Tiik oli hea. Veetase on võrreldes eelmise aastaga meeletult tõusnud, oli väike kihelus ujuma minna, aga ei, ma ei saa, veel mitte.
Ning ma nägin Saarmast - See oli kõige suurem üllatus. Kuidas ta sinna sai, siin pole kunagi sellist looma olnud. Nii lahe.

Täna käisin jõe ääres, Kõndisin mööda põldu, et teed vähem kulutada.
Jah, vanad meenutused noorusest, kui vennaga seal jää peal mängisime.
Ning kuidas talvel suusatasime, ma sõitsin oma suusa pooleks ja siis nutsin palju.

Maal on Hea.

laul

Eddie Vedder - Society

Palun ärge toituge kiirtoidust!

Eile algas kella 23.00 paiku film "Supersize Me"
See film rääkis kuidas Kiirtoiduasutused kaevati kohtusse, et nad inimesi paksuks teevad, ning selle tulemusena on inimesed palju haigemad ja tujust ära.
Peategelane oli 84,1 kilo kaaluv mees, kes oli täiesti terve ning tal
polnud kunagi tervisega suuremaid probleeme olnud. Ta hakkas
eksperimenti läbi viima. Mcdieeti - Sööb ainult asju, mida McDonaldsist
osta saab. 30 päeva. Isegi vee pidi sealt ostma.

Selle Mcdieedi ajal koges ta tujude muutust, peavalu, maksakahjustusi,
oksendamist.

Pärast 30 päeva kaalus ta 11,1 kilo rohkem.
Tagasi oma õige kehakaalu juurde jõudmine võttis tal aega 14 kuud.

Palun ärge sööge McDonaldsis.

Sööge Puuvilju, Juurvilju, Täisteratooteid

elu.

Täna mulle meeldis olla. Oli tunne, et ma kuulun kuhugile. Kus on hea ja tunne vaba.

Hommikul ma magasin kauem kui tavaliselt - umbes 15 minutit rohkem. Seejärel koperdasin tööle. Päris vahva oli, õppisin jälle uusi asju.

Pärast natukest aega kontoris istumist ja maitsvat lõunat suundusin korterisse, ma ei taha seda koduks nimetada, sest alati kui ma seda teen, ütleb midagi seestpoolt: "Poiss, ära valeta."

Otsisin välja sobivad riided ning panin leekima.
Kuid mitte jooksma, sest veel mõned päevad ei tahaks anda energiat molluskile luu küljes.
Täna ma Kihutasin Rattaga - Käisin Pirital ning Kadriorus. Jube hea on näha inimesi liikumas, sõidavad rattaga, rulluiskudega, rulaga, sörgivad ja jalutavad. Rannas olid vanemat sorti inimesed juba bikiinidega ja mängisid võrkpalli. Jõe ääres püüdsid poisid kala.

Päikest!

Vahi mis juhtus

Juba üle nädala pole ma saanud joosta.

Jah, see on paha ja vastik tunne.

Mulle on külge hakanud selline haigus, mis himutab kõiki jooksjaid. Sääreluu ümbrise põletik. Joostes teeb valu, siis treener ei taha, et ma jookseksin, siis ma olen käinud trennis sõudmas, see väsitab palju rohkem kui jooksmine.
Ma olen ka uurinu kuidas sellest haigusest lahti saab: Operatsioonile ma ei taha minna, selle jätame kohe välja, siis on veel võimalus kummiliimiga määrida aga kuna seda ei müüda eriti palju enam siis jätan ka selle välja, proovisin paar korda võimalikult kuuma dušši all jalga hoida, natukene läks paremaks. Valus on ikka. Siis sain teada, et ka nuuskpiiritus võib abiks olla. Käisin Apteegis nuuskpiiritust küsimas ja saingi, väike purk 12.90.
Niisiis hakkasin ennast ravima sellega, määrisin ettevaatlikult jala peale - midagi ei juhtunud, mulle tundus, et see aurustus sealt kiiresti minema, siis valasin seda salvrätiku peale ja hoidsin sellega jala vasta. Oi kuidas hakkas põletama veidikese aja pärast. Mainiti, et umbes 10 min peaks olema see vedelik peal, ma siis kannatasin.
Kui kümme oli otsas siis oli üllatus suur, jalal oli suur põletusvill.
Lasin külma veega üle ja naersin omaette.

Tegelikult poleks tohtinud seda kinni katta salvrätiga.

Kogemused õpetavad.

Aga õnneks ma saan kohe kohe terveks.

MEIST IGAÜHE VÕIMUSES ON MAAILMA MUUTA.

UUS MAAILM ALGAB SINUST …

Lugesin.

Olete näinud kuidas pardid võitlevad?
Kui nad peaksid võitlema hakkana, siis see ei kesta kaua.
Kui nad on lõpetanud, siis nad ujuvad teineteisest eemale ning teevad mõned tugevad tiivalöögid, et kogu sellest võitluse energiast lahti saada, ja ujuvad rahus edasi, nagu poleks midagi juhtunud.

Uus maailm

Kõnnivad kaks munka. On selline hästi vihmane ja udune ilm. Tee on väga mudane.
Mungad jõuavad pisikese külani, kus noor neiu tahab teed ületada, aga tee on nii porine ning ta siidpehme kimono hakkab mudaseks minema.
Siis üks munk haarab kiiresti neiu sülle ja kannab ta üle tee.
Mungad on kõndinud umbes 5 tundi ning on juba jõudnud oma sihtpunkti, kui teine munk enam ei suuda end tagasi hoida ja lausub: "Miks sa selle neiu seal niiviisi sülle võtsid? See pole mungale kohane."
Selle peale vastab esimene: "Mina panin tolle neiu juba mitu tundi tagasi maha. Miks sina teda ikka veel kannad."

Life

Veel tunne rõõmu, sina, kes sa elad

God

On this day of your life, dear friend, God wants you to know...

...that the end is near.

The end of your work week, that is. Isn't

that great ? Now you can go and play!

And you must, you know. Make this

weekend the most fun ever.

Your soul says to do what brings you

joy this weekend! No judgments!

täna

Spordihalli pisikeses parklas oli vanake oma žiguliga hädas,
ta ei saanud ära sõita - lumi oli blokeerinud kõik ta rattad.
Ma asetasin oma spordikoti maha ja lükkasin seda autot.
Auto sõitis ära.

Sõin hiinlaste pulkadega makarone.

Sõda mürgitab mehe hinge.

Donnie: My parents didn't get me what I wanted for Christmas.
Dr. Lilian Thurman: What did you want?
Donnie: Hungry Hungry Hippos!

önn

õnnelikud inimesed.
inimesed kellel on kõik olemas, neil on raha, et lubada endale kõike.
inimesed kellel pole midagi, neil pole raha ega vajagi seda.
inimesed kes võitlevad ja näevad vaeva, et jõuda rahani.
inimesed kes lihtsalt elavad, pole materiaalseid eesmärke.
inimesed kellel on unistused.
inimesed kes on valinud valesti.
inimesed kes on võltsid.
inimesed kes armastavad.
...




Kellel on suuremad unistused? Kes on õnnelikud? Aga päriselt?

Kas rikastel on vähem unistusi? Kas inimesed, kellel on vähem asju, on õnnelikumad? Kas võitlejad on rahul, kui nad oma rahani jõuavad?

Millised inimesed on ahnemad? Kas need, kellel on ja tahavad juurde? Või nemad, kellel pole ja hoiavad viimast? Või hoopis nemad, kes usuvad, et kõik mida annad, annad endale?

Missugune inimene on õnnelik? Kas tema, kes seal pargis rohu sees pikutab ja lõbusalt oma kaaslasele öeldes, käega näidates pilvede poole, "Näe lammas"? Või tema, kes kontoris arvuti taga kirjutab armastuskirja inimesele, keda ta pole kordagi näinud? Äkki hoopis see mees seal, kes teab, et paari kuu pärast on tal võimalik omale soetada uus 42 tolline plasmateler?

Palju küsimusi nii keerulise, samas ka lihtsa nähtuse kohta.