Mõtteaine

Hoida inimesed võimalikult lahus. Las inimesed olla üksteisele võõrad.

Näiteks, kui hoiad mehel käest kinni - olles ise mees, hoiad mehel käest ja jalutad mööda teed ja laulad -, siis tunned end süüdi, sest inimesed hakkavad teid jõllitama. Oled sa pede või mis? Kaks meest ei tohi koos õnnelikud olla. Nad ei tohi käest hoida, nad ei tohi teineteist kaisutada. Teed nii - tähendab oled homo! Tekib hirm. Tuleb sõber ja võtab su käe oma pihku, sina aga piilud ringi: "Äkki keegi näeb?" Ja püüad oma kätt kärmelt vabastada.

- Osho raamatust.

Palju

Tõesti Elu on Vinge. Käisime pirital paadiga kihutamas. Me sõitsime valepidi, siis kõik vanemad kalamehed, kes seal jõe ääres kalu püüdsid, jälgisid meid, kes me seal ainult naersime ning valepidi aerutades edasi liikusime. Sinnasõit ning tagasi oli meid kuus ühe auto jaoks. Mahtusime kenasti ära, tagasisõidul olin mina see tagumine, keda akendest ega salongis näha ei ole. Laenutajad olid meiega kenad, mulle meeldis nende olemine.

Saaremaal olin. Hobuste, rohu, kadakate, ning liivaste randade keskel. Lähen jälle.

Tartus on tulemas palju. Ei teagi kuidas see kõik omale kohale vajub.


Siiakohta lisaks, et poiss tuli tagasi ja tõi endaga Bumerangi.


Järgnev pilt vist meeldiks sulle T ?


Nägin nii palju asju ja on tulemas veel rohkem. August on nii pisike kõige selle jaoks. Tallinn, Tartu, Saaremaa, load, inimesed, tööots...


Tartuff..

Tartu

Kas kujutad ette, kuidas on ühe nädalavahetusega nii palju head näha ja tunda. Käia kodus, maal, ning teha sauna, koos külajärves ujumisega ning hiljem veel mitu korda maja taha kaevatud tiigis. Ning inimesed, kes on nagu õed-vennad - kes päriselt oligi, kes ei olnud. Ning jääda magama, kusagile just sinna, kus end mugavalt sisse olid seadnud. Kes diivanil, kes pörandal, kes isegi viitsis voodi üles leida.
Teine päev kallistada Ema ja öelda talle head soovid kaasa. Ning kihutada Lõuna-Eestisse. Hansapäevad. Palju kaunist käsitööd, sööki, inimesi, muusikat.. Päike oli ka end pilvedest vabaks võidelnud ning säras seal kõrgel meie kõigi peade kohal.
Enne Otepääd keerasime metsa. Peale iga talust möödumist muutus tee aina kitsamaks ning rohtukasvanuks. Jõudsime vana-vana talukoha juurde. Siin teemegi lõket ja nuusutame metsa lõhna. Olime nn õdede-vendadega kokku kahmanud palju grillimaterjali. Tuli kange tahtmine ka sauna külastada, kuid päris suitsusaun unustati küdema panna. Tassiti raudkive lõkke. Pimedusehakul ehitati Indiaani Püstkoda, millele tõmbasime ümber koormakile. Kaevati tulipunased kivid lõkkest välja ning pandi ühte hunniku. Koda tuli sinna peale nii, et kivad jäid keskele. Riided seljast ja sisse. Ooooo, kui uudne ning võimas saunatunne. Pritsime ka veidi vett kividele ja kõrvetame kuuma auruga näo.


Järgmine päev Päike oli veel lahkem ning värvis õlad ja nina punaseks. Inimestega oli nii vaba olla ja võisin kõike öelda kartmata, et see kellegile haiget teeb, kõik mõistsid teineteise häält ning hinge.
Saladus..

Elu keset metsa..

Google otsib asju!

You have to do nothing to fall in love and often there’s either nothing you can do to stop falling in love. It’s very illogical: you suffer from splashes of emotions, doubts, can’t fully control yourself and it’s all because of a person you usually almost don’t know. When we fall in love nature shows all it’s power on us. Sometimes it even goes against our sense when we understand that we can’t expect nothing good from these relationships that it’s the wrong person but still can do nothing about ourselves.

Falling in love is the most natural and the least harmless kind of doping. Yes, it’s not mural, it never looks in the future, in fact it has no future but it gives life some spirit of freshness and youthfulnes

Freedom...

Kell on 7:10 hommik.

Just tulin tuppa. On vaikus. On hommik.
Tahtsin rääkida oma mõttelennust jalutuskäigul vanalinnas ja koju.
Kuid nüüd ei ole sel enam niisugust võimu kui aeg tagasi.
Ehhki nägin Niipalju vanu tuttavaid, et lausa pisar tekib silma. Kõik olid ikka niiviisi nagu siis, kui lahkusin. Ehhki ma polnud ju kaua ära. Kuid siiski, lootsin näha muutusi. Nägin inimesi, kes ei julge olla need, kes nad tegelikult on. Nad peidavad end teise mina taha ära, Sest mõned arvavad, et nad pole piisavalt head, teised arvavad, et nii ongi lahe, kuid ma ei näe mõtet. Ma ei tunnista heaks seda, et seda Kaunist ning Head peita. Teised inimesed just otsivad seda Õiget Inimest, mitte seda, kes ta näitles end olevat. Otsivad seda, kellel hommikul ärgates on juuked sassis. Oleks hämmastav, kui inimestel oleks võimalik leida kedagi, kes ei muutu kelleksi teiseks. Kes ei karda näidata oma sassis juukseid, sest mõnikord just need ongi kõige kõigemad.
Käisin vaatamas päikesetõusu Vanalinna ühel vaateplatvormil. Vaimustav. Soovitan kõigil minna, kes on kusagilt klubist või Levikast välja visatud, see on seda väärt. Istuda seal müüri peal ja vaadelda seda päikest ning linna. Ja neid armsaid punaseid katuseid. Ning tahta näha inimesi, kes hoiavad käest, ning ei karda olla need kes nad tegelikult on. Mina ei tea kunagi, kes keegi on. See on raske. Siis märkad teinekord, et sama inimene on keegi teine. Tahad näha Armastust teiste vastu, hoolivust ning tõe rääkimist. Ei mingit salatsemist ning petmist. Kõik on aus ja Ilus.
Pikk jutt ning mul on sinine käevõru, mis lubab mind tasuta sisse Angelisse, Kuid ainult täna, ning täna on otsas.
Kuid Homme! Homme on alati uus päev.

The greatest mistake you can make in life is to be continually fearing you will make one. (Orkut)