Sunday, October 4, 2009

jooksufilosoofia

Koostöö. Isegi inimestega, keda sa näed esimest korda.. ja sa ei räägi nendega ühtki sõna...
Selline koostöö viib punkti, kuhu sa ise ka ei osanud aimata, et jõuda võid.

Kusagilt kuulsin, et kui oled jõudnud nii kaugele, et tunned, et sa enam ei jaksa, siis sa jõuad täpselt samapalju veel.

Unusta oma keha ja see valu, lihaste väsimus, tugev tuul, mis näkku puhub, vihm, mis on külm ja raske.. ole omas mullis, ole tugev, leia see eesmärk, milleni sa jõuad, ükskõik kui kaugel see on, sa tead, sa suudad, Sa oled kõikvõimas. Võimatut ei ole olemas.
Leia just need ebatavalised olukorrad - tee mõned sammud rajast mööda, hüppa suure kaarega üle poriloikude, suund vali vastu tuult, äkki suudad selle järgmise postini kiiremini jõuda.. Ära unusta ümbrust - neid pilvi, neid suuri kuusepuid, seda kõrgepingeliini, mis vaikselt säriseb, vanameest, kes lonkides vastu tuleb, mis värvi on muru ...


„Hea küll, ma ei maga praegu. Aga kui ma magaks siis milline see võiks välja näha?“ Kujutle nii elavalt kui võimalik, et sa oled unes. Tähelepanelikult kujutle mida sa unes tajud (kuuled, tunned, haistad või näed): inimesi, puid, päikesepaistet, taevast ja maad, ja ennast – kogu unenägu.

No comments: