Barefoot

Vaatasin filmi. See oli Austraalias tehtud film. Poiss kõndis seal kõikjal paljajalu.

Tuletas mulle meelde mu enda seiklusi maal ja linnades - paljajalu.

Kuidas tundsid kõike, millel käisid.

Mõni kivike, muhk, auk, mõnikord ka mõni näts (see polnud väga meeliköitev)

Jalgadel oli hea ja hingel oli hea.

If I had my life to live over, I would start barefoot earlier in the spring and stay that way later in the fall. I would go to more dances. I would ride more merry-go-rounds. I would pick more daisies.

~ Nadine Stair

Lumisel maal

Tead, sõida maale. Ära ole linnas. Mine oma mugavustsoonist välja. Ära muretse, et telekast jääb midagi nägemata. Mine seikle ise. Ära osta poest valmistoitu. Võta retseptiraamat ja valmista midagi, mis Tõeliselt hästi maitseb. Ära sõida poodi, kui see on kilomeetri- kahe kaugusel. Otsi mõnusad jalanõud ning jaluta. Ära helista vanematele (tegelikult helista nii palju kui võimalik, kuid... Mine neile külla.

Mine linnast välja, sõida kusagile, metsa, põllule, mere äärde. Olenemata ilmast teeb see tuju paremaks. Toob sära silma. Ehk lahendab ka mõne probleemi, kui neid peaks kusagil ilmuma. Sõida maale vanematel või sõpradele külla. Aita neil teha puid, tegeleda loomadega, lund rookida, pukamiseks järves ujuda, metsas jalutada, niidul ümbruskonda jälgida. Kogu see rahu, mis valitseb linnast väljas, see tuleb ja sukeldub sinusse. See loob vabadust ja joonistab ilu. Julge see hea vastu võtta. Sulle on antud see lihtne võimalus tingimusteta minna, ja Olla.

When I go out into the countryside and see the sun and the green and everything flowering, I say to myself Yes indeed, all that belongs to me! ~Henri Rousseau

Pay It Forward / The Straight Story

"The Straight Story" - Oh seda südamlikkust.

"When my kids were real little, I used to play a game with 'em.

I'd give each one of 'em a stick and - one for each one of 'em -

then I'd say ''you break that.'' 'Course they could, real easy.

Then I'd say ''tie them sticks in a bundle and try to break that''.

'Course they couldn't.

Then I'd say ''that bundle - that's family.''

"So, ah...what's the worst part about being old, Alvin?"

"The worst part of being old is rememberin' when you was young."

"Pay It Forward" - Jah, see on hea film. Ning see idee! See on seda väärt.

Filmist veel niipalju, et seal häiris mind miski, üks väike detail. Aga muidu ma vist polegi nii palju pisaraid nii rõõmust kui kurbusest varem valanud. Üks "100 must see movies" seast.

Candlelight

Miks küll on küünlapõletamine nii lummav tegevus?

Kui see mõte juba varajases staadiumis pähe tuleb, muutub kõik. Maailm jääb rahulikumaks nii sinu sees kui ka väljas. Sa otsid kõige parema küünla, mis sul on. Asetad ta parima koha peale, kuhu see võimalik on. Otsid isegi küünlaaluse, sellise kauni. Või haarad kapist teetaldriku. Küünal sobib täpselt sinna kuhu sa talle pesa tegid. Nüüd on aeg käes see süüdata. Leiad kapi nurgast kulunud tikutopsi, milles veel viimased tikud sees. Õnneks esimene tikk juba süttib ja lähened sellega vaikselt küünlale. Lõpuks täidab küünlaleek toa soojuse ja rahuga. Veidi aega lihtsalt jälgid leeki. Mitte millelegi muule tähelepanu pööramata. Oh seda õndsust.

Küünlavalgust!

Raamatujaht

Käisin Raamatukoi poes raamatut otsimas. Ei leidnud. Leidsin hoopis teise.

Loengu looming

Kõik algab lõpust

Ta püüdis mõista mõistmatut,

Avastas korrapäraselt korrapäratu,

elu tundus täiuslikult ebatäiuslik.

Ta sai aru intelligentsest rumalusest,

oli olnud aktiivselt passiivne,

justkui tõusev kukkuja.

Ta märkas enda ümber külmunud soojust,

suhetes küllastunud küllastumatust,

kõik näis selge segadusena.

Autoga Euroopasse

Neljapäev 19.11 Pärast Alkoholiseminari ja väikest jalutuskäiku vanalinnas suundusin korterisse. Avasin MSN-i ja sain teada, et mul on õhtuks külalisi oodata. Oh rõõmu. Kui ta lõpuks Tartust kohale jõudis, jõudis meie jutuajamine selleni, et võtsime auto ja sõitsime tagasi Tartusse. Enne viskasin veel mõned särgid ja sokid kotti. Tartust asusime teele Valga poole, mis kiiresti asendus Valkaga. Sealt edasi läks juba kiirelt, kui avastasime, et ongi juba Poola.

Poola on imedemaa. Seda on vist palju kuulnud. Teed on seal halvad, väikesed ning rekkaid täis. Alati, kui autoga kuhugile sõit, siis loodetakse Poolast võimalikult kiiresti läbi saada. Kuid hea on see, et rekkajuhid mõistavad, et väiksemad autod tahavad neist mööduda, ning sõidavad nii tee ääres kui võimalik - sellest aga tekib väga ohtlik olukord: Kahesuunalisest teest saab ühtäkki Kolmerealine. Mina alguses ei julgenud nii toimida, kuid seda juhtus ikka. Kõige targem on Poola minna sõbraga, ma mõtlen selle all üht väga head GPS-masinat. Ning oleks hea, kui tal on peal kõige uuemad uuendused. Meie näiteks sõitsime öösel kuhugile tupikusse, kus parandati silda, ning tee pealt lihtsalt edasi ei saanud ning tuli teha 60km ring kusagil pisikestel üksikutel metsa-ja põlluvaheteedel. Valminud uued teed ajavad ka segadusse, sest gepsil neid peal pole.

Õhk on seal riigis kuidagi must. Koguaeg on nii udune, ja mõnikord isegi tunned kuidas see õhk on kuidagi saastunud. Kas siis tööstustest või kaevandustest või ei teagi millest. Maanteel on kiirus 90 ning asulates 60. Ehk sellepärast, et seal on väga palju palju asulaid, ning need võtavad palju aega. Kui teepeal süüa tahad, siis on hea, kui sul on Poola raha. Sest kaarti ei taheta palju. Bensiinijaamades saab kaardiga hakkama, kuid nende kõrval asuvates söögikohtades ei saa.

Peale Poolat tuli Tšehhi. Sealt midagi palju ei mäletagi. Kiirelt läbi. Seal on mäed ning suuremad teed hakkavad valmima. Sõitsime seal palju ehitatavatel teedel, kus oli palju kiiruspiiranguid.

Saksamaa: Oh jumal õnnistagu neid Tasuta kiirteid. Saksamaa möödub vägagi kiiresti. Sealsetel Kiirteedel ei ole kiirusepiiranguid. Kui seal nii rahulikult sõita 150 km/h siis sinust möödutakse kui postist. Kõik uhked mesad ja bemmid on ju võimelised lausa üle 200 tunnikiirusega sõitma. Seega proovisin mõnel järel hoida, nii 180 julgesin, kuid siis otsusatsin, et ei ole vist vaja nii sõita, kui auto pole vastav. Kuid jah, nii minnes kui tulles on Saksamaa koht, kust saab sõna otses mõttes läbi kihutada. Mis sest et Rekkad vahepeal teel on, kuid tee on üldjuhul 2 või kolmerealine. Kiirteede ääres on palju puhkekohti, kus saab vahepeal hinge tõmmata ja jalgu sirutada.

Nüüd tuleb järgmisena Prantsusmaa. Oh seda romantilist ja toredat maad. Kiirteed on olemas, kuid maksustatud. Kui saksa äärest tahad täitsa lõunasse saada, siis maksad umbes 50 eurot kokku. Ning kui otsustad neid teid vältida, mille eest raha küsitakse, siis sinu reisiaeg pikeneb umbes 10-20 tundi. Kui sa just mingit salateed ei tea, kust kaudu kenasti otse saab lõunasse sõita. Igatahes on seal kiirteedel 130 kiiruspiirang. Ning nädalavahetuste õhtutel on tee ülekoormatud. Eriti jube on Lyonist läbi sõites. Kui aga jõuad sellisel sügisesel ajal Lõuna-Prantsusmaale, vahemere äärde, siis on RAHU. Ei leidu ühtki turisti, ehhki on jäljed, et siin neid ikka käib. Tundub, et suvehooajal on see piirkond väga popp koht. Nüüd aga välja surnud. Hotellid ja restoranid on kinni. Mõned, kes veel töötavad, on oma hinnad alla viinud. Seal siis meiegi kasutasime olukorda ära ja ööbisime veidikese aja. Kuid muidu ööd autos on väga väsitavad, ei mahu, on külm, ja halb.

Pisike seiklus oli ka meil Avignoni ülikoolilinnas. Kus ma sain parkimise eet 11 eurot trahvi, see on siiani maksmata, Ma ei saa ju sellest trahvist aru, kui see vööras keeles on. Kuid siis veel, kallis TomTom suunas mind vanalinna kus ma suutsin manööverdades auto esiotsale paar kriimu juurde teha. Tundub, et pisikestes linnades seal on autode üleküllus. Kõik kohad on pisikesi autosid täis. Siis on nii raske leida parkimiskohta või üldse teedel liikuda. Isegi hakkas veidi hirmus. Kui teed midagi valesti teel, või jääd kellegile ette, siis nad pistavad kohe prääksuma ja teevad kurja nägu. Nad nagu ei saa aru, et mina olen turist ja mul on load olnud vaid 2 kuud. Nad vist ei saa mu rohelistest vahtralehtedest aru. Kuid mis seal ikka, las nad olla siis nii turtsakad.

Mööda rannikut Hispaania poole on ilus sõita, kui jõuad Püreneede alguskohta. Seal sõidad nii, et ühest aknast näed kalju all merd ning teisel pool sirguvat mäge.

Oh jaa ma suutsin ikka mõlema tahavaate peegliga ka autosid rammida. Vasakuga sõitsin vastu ühe Seati peeglit: minu oma jäi terveks, usun, et ka tema oma. Prema peegliga riivasin üht ust, kui poiss oli parkinud tee äärde ning askeldas seal autos uks pärani lahti. Terve liiklus oli häiritud ning siis kui proovisin vaikselt mööduda (mul oli tee ülesmäkke) siis käis väike kolks. Pärast vaatasin peeglist, et ta tõmbas oma ukse kinni. Kuid kõik on Terve.

Hispaanias kaua ei olnud. Sügis on ka sinna jõudnud. Pole seda 30 kraadist sooja. Kuid tulime ära läbi kiirema tee läbi Püreneede. Püreneedes otsustasme minne kasutada Tomi teadmisi, ning võtsime sihtpunktiks mägitee. See kukkus välja väga hästi. Mööda kitsast mägiteed sõitsin aina kõrgemale ja kõrgemale. Kuni lõpuks jõudsime parklani, kust sai edasi jala turnima minna. Oh kuidas mul seda vaja oli. Seista kusagil kõrgel ja lihtsalt kaugusesse vaadata. Mitte midagi mõeldes lihtsalt olla. Tuul vuhiseb kõrvus ja juustes. Kaugel on näha vahemeri ning teisel pool kõrged mäetipud.

Ühes kivises rannas loopisin kive vette. Järsku avastasin käe alt savilahmaka. Kohe tuli tahtmine midagi sellest luua. Tegime kaks inimest. Panime nad postile seisma. Ja jätsime teistele röömu valmistama.

Tagasitee oli ohutu. Ei hakanud nüüd Tšehhi minema, vaid otse Saksamaalt Poola, kus ma ühes linnas tegin peaaegu avarii. Tagasi eesti jõudes oli hea tunne. Mööda lõuna eesti teid sõites möödusin ka ühest rekkast, kes mulle andis märku, et on ohutu minna, kui olin möödunud Tänasin teda ohutulede vilgutusega. Ta ütles Palun esitulede vilgutusega. Nii Hea oli. Kusagil mujal ma sellist käitumist kahjuks ei kohanud.

Tagasi jõudsime 1. detsembriks.

Kokku sõitsime üle 6500 km.

Raha kulus väga palju (peamiselt kütusele).

Kogemus on asendamatu.

Meel on rõõmus.

Auto on terve.

Kullakallis Euroopa

Ma olen ära.
Ma olen Euroopas.
Sõitsin veidikeseks ajaks ära.
Juba olen olnud ära 6 päeva.
Siin päike igatahes paistab.
Aga Poola ja prantsusmaa liiklus on ikka halvemad kui Kodus.

Päikest ja rõõmu teile!!

Sunday mornings

Avad silmad, näed vaid valget lage ja tunned pisikest raskust oma silmadel. Suled nad uuesti. Tunned, kuidas uus hommikune energialaine igast võimalikust rakust sulle teada annab, et on aeg liigutama hakata. Pärast mõnda hetke veel pikali, vaikselt tõused. Paned mõned päevasemad kerged riided selga. Longid vaikselt kööki, vaatad aknast seda vaikust, mis pühapäeva hommikuti valitseb. Rahulikult valad klaasi vett ja tõusva päikese peegeldusega suurtel klaasmajadel jood selle vee. Kõik teised veel magavad. Vaikuses asetad tühja klaasi lauale ja jalutad akna juurde. Näed linnavaikust. Aknapraost on kuulda pisikest tuulevihinat. Läbi avatud akna paned peoga tuvidele pähkleid aknalauale juurde. Veel jälgid mõned minutid seda tühja vabadust oma peas kui ka vaates, mis aknast sinu silma peegeldab.

Shrink

Öine filmielamus uhiuute lagedega kinos.

"It's all bullshit, and then you die."

"But we're still here. That's something."

Mõistlikult mõistmatu

"Mõistlik inimene kohaneb maailmaga. Mõistmatu inimene kohandab maailma iseendale. Kogu protsess sõltub mõistmatust inimesest." - G. B. Shaw

Lihtne matemaatika

Leidsin oma päevikust lause:

Kui inimene aastas korragi tahab tõesti hää olla...

- J. Rooste

Sellest edasi tuli mõte. Maailmas on 6,8 billionit inimest (6 800 000 000)

Aastas on 365 päeva.

Kui iga inimene oleks aastas ühel päeval hea, siis:

6 800 000 000 : 365 = 18 630 137 Heategu päevas. (võib ka rohkem teha)

Aga maa pindala on 510 072 000 km² sellest 148 940 000 km² maismaad.

Kuid sellest maalast on 14% kõrb ning 27% kõrged mäed ja muu.

Seega on kogu maismaast elamiskõlblik inimesele vaid 59% ning see on:

148 940 000 * 59% = 87 874 600 km² on Maa maismaast elamiskõlblik - umbes muidugi.

Kui nii võtta siis:

18 630 137 : 87 874 600 = 0,212 Heategu päevas km² kohta.

Kuid arvatakse et 2020 aastal elab linnades rahvaarvust umbes 60% siis:

6 800 000 000 * 60% = 4 080 000 000 inimest elaks linnades.

ning 1993 aastal arvati, et linnade all on umbes 1,5% maast, kuid nüüdseks on see äkki juba 2 või 3, või isegi rohkem. Kuid arvestame sellist keskmist 2,5% maismaast on linnad, siis:

148 940 000 * 2,5% = 3 723 500 km² maismaast on linnad. (umbkaudu)

Seega kui 4 billionit elab 2,5% maismaast siis:

4 080 000 000 : 3 723 500 = 1 095 inimest km² kohta linnas. (umbes)

Ja siis saab leida et:

4 080 000 000 : 365 = 11 178 082 Heategu päevas linnas.

11 178 082 : 3 723 500 = 3 Heategu km² kohta linnas.

Võime ka seostada esimese lausega et siis linnades on igal ruutkilomeetril kolm head inimest iga päev. Kuid maakohtades on seega neid vähem. Aga teate mis?! Muudame selle numbri suuremaks! näiteks 100 peale. Poleks paha?!

NB! Kõikides arvutustes ja arvudes võite kahelda, sest viimane mata tund oli umbes 2 aastat tagasi.

Hingedepäev

Sa ei kujuta ette kui hea on Pimedas kruusi veega täita..

Kunagi ei tea, millal see täis saab.

Turult hetkeni

Täna käisin hulkumas mööda linna. Otsimas ja kaemas uusi vanavara ja kirbuturge. Üks on reklaami vähesuse pärast väga väikene. See mis on Rotermanni vanas jahulaos. Siiski sealt ära tulin läbi rotermanni kvartali uhkete ehitiste. Kuulsin juba eemalt, et seal miskit toimub. Jõudsin siis platsile ja näe - Lumi. Isetehtud lumi oli keset väljakut maas ning paljud lumelaudurid ja mäesuuskadega kutid ja tüdrukud seal lõbutsesid. Neil oli sinna ehitatud väike lumerada, ning toru, mille peal nad siis trikke tegid. Hoo said ühest masinast, mis neid algusel tõmbas.

Siis neid tüüpe seal vaadates tuli tahtmine. Suur tahtmine ka ise taasavastada lumesport. Tuli meelde, kuidas Kuutsemäekese peal trikitamas on käidud. Ooo lumi.. tule kiiresti. Saja alla meile peale. Ja siis lõi äkki pähe, et ju siis iga Ekstreemsport tekitab sellise tunde, et sooviks veel ja veel. Mäletan, kuidas Pesaga Uus-Meremaal mäest mägirattaga alla kihutasime. Kuidas seal lumi vastu nägu vihises ja terve keha koos rattaga värises ja tõmbles kivide ja aukude pärast, mis teel meid varitsesid. Mäletan, kuidas sõpradega saime ühe paari rulluiske, siis seadsime suuna kohe rambile, kus end katki ja siniseks kukkusime. Kuidas kord Winter Xdreamil mööda lõuna-eesti järve jooksime ja jää jalge all purunes. Kuidas ma Austraalias krossimotikaga metsarajal mitu korda end katki kukkusin. Kuidas me köiepüramiidil kulli mängisime...

Selliseid hetki on igaühele rohkem vaja. Hetki, kus sa keskendud vaid Hetkeolukorrale. Ei ole olemas olnut või tulevat... on vaid just see hetk, kus sa oled.

Luuleõhtu

On üks koht

keset tuulist merd

ei ähvarda siin ükski oht

ja nähtud pole verd

Siin elavad kõik üheskoos

majakeses ilusas

mis asub väikese metsa sees

keset kõrbe palavas.

Maja ääres kasvavad

kaunid nurmenukud

ning eemal astuvad

valged sokud

Siin üksindust ei tunne sa

sest nimeks sel on soovidemaa.

- Tundmatu

Aeg

On sul mõnikord olnud mahti

vaadata öötaevas säravaid tähti,

nautida taevalaotuse võlu

ning tunda, et elu on ilus…

- Tundmatu.

Mõtted

Mõtted tuleb alati

välja elada –

paberile või pannile

või autoroolis

või diskoteegis

või lõhkudes puid

või pestes pesu –

mida iganes, -

sest pole olemas

rohkemat kandamit

kui mõtete koorem.

- Lea Tabur.

Riski

Mis siis saab, kui..

tõesti on tunne nagu elu on filmis. Kas riskida või mitte? filmis alati riskivad ja 99% juhtudest lõppevad õnnelikult. Kuid kas kartus ebaõnnestumise ees on suur, et ei suuda midagi ette võtta. Äkki eluke siin ei ole nii helde ja tore kui filmides. Aga see vist jääb muidu piinama. Surub end mõtetesse. Ainus võimalus oleks siis üks kahest tagajärjest: Hea või Kõige Parem. On näha, et kaotada ei ole midagi.

Emily Friehl: Honestly, if you're not willing to sound stupid you don't deserve to be in love.

R M

Atlantis - reaalne või mitte?

Lumeinimene - reaalne või mitte?

Tundmatud lendavad objektid - reaalne või mitte?

Kliimasoojenemine - reaalne või mitte?

Armastus - reaalne või mitte?

Lusika väänamine mõttejõul - reaalne või mitte?

Mina tean vastuseid. Minu jaoks. Aga sina? Enda jaoks?

Aken välja

Miks just tollel päeval, kui vaja palju asju korraldada omale kenasti pähe, on tunne, et ei viitsi. Istuks lihtsalt diivanil, soe kibuvitsa tee käes, vaatleks läbi akna kõike seda. Neid pilvi, mis kumavad linna valguse tagajärjel, neid kollaseks ja punaseks värvunud puid, millel iga päevaga aina vähem lehti märgata on... Aga mõtle, kui ma praegu hoopis õpiksin ladina keeles skeleti osi pähe, või loeksin Uurimistöö metoodikat, kas ma ka siis näeksin/märkaksin seda kõike suurt ja ilusat, just sealt samast aknast?

Alati on vähemalt kaks valikut. Ja ikka antakse võimalusi juurde, kui esimesel korral ei mõika kinni haarata.

Everyone wants to be found. - Lost in translation

kolm päeva

Ma tegin seda. Lõpuks ometi. See, mis juba mitu aastat olen tahtnud teha.

See tuli läbi pika bussisõidu, kangete lihaste ja halvasti magatud öödega.

Nägime Live-is Superstaari saadet, osakest Supermodelli saatest mida meile esitasin energiajooke tarbinud lapsed.

Kolm päeva, iga päev uus tunne ja uued mõtted.

Kuid 42,195km on selleks korraks läbi.

Make something from nothing..

"Twenty years from now you will be more disappointed by the things that you didn't do than by the ones you did so. So throw off the bowlines. Sail away from the safe harbor. Catch the trade winds in your sails. Explore. Dream. Discover."

- Mark Twain

Maa ja meie

Mis me teame?

Loomulikult oleme kuulnud globaalsest soojenemisest ja kasvuhoonegaasidest. Kes siis ei ole?

Kuid miks me ikka veel midagi ette ei võta? See küsimus jääb ikka ja jälle vastuseta. Loomulikult oleme palju edasi arenenud maa kaitsmise poole, kuid see ei korva pisikest osagi sellest, millist kahju oleme juba jõudnud tekitada. Rõõm on näha ja kuulda vanade tehasehoonete taaskasutust kunsti ja loovuse arendamiseks. Korraldatakse Kirbuturge, ning on avatud

realiseerimiskeskused. Kuid inimesed, just nemad, kes teenivad rohkem kui keskmine, üldjuhul on ka suurem Tarbija. Kui ka nemad mõistaksid, et neil tegelikult ei olegi nii palju asju vaja. See oleks juba samm edasi.

Ehk aitaks ka inimeste teadvuse tõstmine.

On valmistatud paar head filmi, mida soovitan vaadata.

"The Age of Stupid" - get cleverer.

"An Inconvenient Truth" - Al Gore räägib.

"The Eleventh Hour"

"Everything's Cool"

"Home"

noisuk

Ma tundsin end õnnelikuna. Kui istusin autos, käte vahel rool, mida keerates keerab ka ratastel kastike, kus istud. Ma sain ise ja ainult iseenese võimetega liikuda kiiresti ühest punktist teise. Kunagi ma arvasin, et ma ei soovi kunagi seda õigust, kuid nüüd, mil ma üks hetk mõistsin, et see tooks mu ellu rohkem vabadust ja spontaanset võimalust, ma nüüd olen juhtimisõigusega. Ja kusjuures oli hea tunne. Üksi. Ma sõitsin mööda avastamata teid, möödusin nägemata kohtadest.

Ma sain häid mõtteid, nagu ikka Tartu linna kohta öeldakse, et neid sealt saab. Mõtteid peab veel veidi seedima ja korraldama hakkama.

Ma tutvusin lähemalt toreda inimesega. Mille üle on mul ääretult hea meel.

Tädiga sattusin filmi Illusioon vaatama. Film iseenesest oli Väga Hea. Kuid miskipärast peale filmi tehti mingisugune arutelu, mis veidi närve kulutas.

Do not be misled by what you see around you, or be influenced by what you see. You live in a world which is a playground of illusion, full of false paths, false values and false ideals. But you are not part of that world.
-Sai Baba

jooksufilosoofia

Koostöö. Isegi inimestega, keda sa näed esimest korda.. ja sa ei räägi nendega ühtki sõna...

Selline koostöö viib punkti, kuhu sa ise ka ei osanud aimata, et jõuda võid.

Kusagilt kuulsin, et kui oled jõudnud nii kaugele, et tunned, et sa enam ei jaksa, siis sa jõuad täpselt samapalju veel.

Unusta oma keha ja see valu, lihaste väsimus, tugev tuul, mis näkku puhub, vihm, mis on külm ja raske.. ole omas mullis, ole tugev, leia see eesmärk, milleni sa jõuad, ükskõik kui kaugel see on, sa tead, sa suudad, Sa oled kõikvõimas. Võimatut ei ole olemas.

Leia just need ebatavalised olukorrad - tee mõned sammud rajast mööda, hüppa suure kaarega üle poriloikude, suund vali vastu tuult, äkki suudad selle järgmise postini kiiremini jõuda.. Ära unusta ümbrust - neid pilvi, neid suuri kuusepuid, seda kõrgepingeliini, mis vaikselt säriseb, vanameest, kes lonkides vastu tuleb, mis värvi on muru ...

„Hea küll, ma ei maga praegu. Aga kui ma magaks siis milline see võiks välja näha?“ Kujutle nii elavalt kui võimalik, et sa oled unes. Tähelepanelikult kujutle mida sa unes tajud (kuuled, tunned, haistad või näed): inimesi, puid, päikesepaistet, taevast ja maad, ja ennast – kogu unenägu.

lause

Jõudsin ühest Anatoomia 3 tunnisest loengust vihikusse kirjutada vaid ühe lause:

"Me oleme oma kogemuste orjad"

In the spring of 1975, a baby in Detroit fell 14 stories and landed on Joseph Figlock, who was walking below. A few years later it happened again. Figlock and both babies survived.

Surprise

Maailma jälgides, käies oma esivanemate poolt ette toodud rada.

Paljud asjad tunduvad nii kindlad, nii muutumatud.

See suur sinine taevas meie peade kohal.

Suured tugevad tammed.

Inimesed.. ei ei inimesed ei ole kindlasti muutumatud.

Ja see taevas.. kord on pilved valged, kord hallid, kord on must, kord sinine..

Tammepuud.. kord tuulega põhja poole lehvitamas, kord lõunasse.

"Ka see muutub"

Wise. Smart. Easy.

“To let go isn’t to forget, not to think about, or ignore. It doesn’t leave feelings of anger, jealousy, or regret. Letting go isn’t about winning or losing. It’s not about pride and it’s not about how you appear, and it’s not obsessing or dwelling on the past. Letting go isn’t blocking memories or thinking sad thoughts, and doesn’t leave emptiness, hurt, or sadness. It’s not about giving in or giving up. Letting go isn’t about loss and it’s not about defeat. To let go is to cherish the memories, but to overcome and move on. It is having an open mind confidence in the future. Letting go is learning and experiencing and growing. To let go is to be thankful for the experiences that made you laugh, made you cry, and made you grow. It’s about all that you have, all that you had, and all that you will soon gain. Letting go is having the courage to accept change, and the strength to keep moving. Letting go is growing up. It is realizing that the heart can sometimes be the most potent remedy. To let go is to open a door, and to clear a path and set yourself free."

-unknown

"perhaps when we find ourselves wanting everything, it is because we are so dangerously close to wanting nothing."

-sylvia plath

Muusika

Mõtlesin siin, peale igast olemist ja kuulamist..

Kui kenasti saab asju öelda, kui Kaunid sõnad õigesse järjekorda asetada ning need koos kitarrihäälte ja muude helide saatel lahti lasta, need kõrvadega kinni püüda, ise olles vaikuses. Ainult see, mis on ilus ja hea, ei ole vaja mõelda homsele või eilsele, vaid lihtsalt kuulata. Proovi silmad kinni, siis sa kuuled nii puhtalt ja nii palju rohkem, kui silmad lahti.
Kõik need sõnumid, millest lauldes räägiti,
kõik need mõtted, mis sellest tekivad,
kõik need hinged, kellega koos olime..

Indigolaste kontsert Muusikamajas.

September

9. kuu algusel on alati põhiteemaks olnud Kool. Nii ka minul. Ootan huviga, mis hakkab toimuma, sest veel tundub, et on alles sissejuhatus ja õiget õppimist ei ole. See tuleb, seda on tunda.

Kuid siis veel Rahvajooksud, just tulin Pärnust kus vihma kallas ja kõik osalejad olid puusadeni porised. Järgmine pühapäev Sügisjooks. Sealt edasi veel midagi kindlasti. Paidest Türile või Saaremaa.

Jalgpall, Eesti noored tegid Georgiale ära, kohapeal on ikka teine tunne.


Have you ever thought, thought your heart would break? Wished you could cut open your chest tear it out to stop the pain? Why don´t you riot like everyone else/ I don´t care Life´s too long You can have any man you want/ I want him/ except him Always suspected the world didn´t smell of fresh paint and flower/ smells of piss and human sweat If there could have been more moments like this.

who took the piss when I shaved my head, who lied and said it was nice to see me. Who lied. And said it was nice to see me Your truth, your lies, not mineNothing can extinguish my anger I just hope to God that death is the fucking end corrosive doubt I dreamt went to the doctor´s and she gave me eight minutes to live. I´d been sitting in the fucking waiting room half an hour

- Sarah Kane

Käisin järjekordsel Uue Maailma tänavafestivalil. Mulle ikka meeldib seal. Need inimesed, see vabadus, see olemine, seltsimaja..

www.henno.ee



Põhimõte on lihtne - olla jonnakalt positiivne.

Kallistame!!

Septembris hakatakse Tallinnas Tammsaare pargis püüdlema Euroopa rekordi poole vabas õhus kallistamises, kuhu oodatakse sooritajaid umbes 800 ringis.
Embajaid oodatakse parki 18. septembril kella 18.15 ajal, kus kõigepealt toimuvad kallistamise soojendusharjutused ning seejärel rekordi püstitamine.

Otsin kallistamiskaaslasi?!

öine

Sellepärast polnud tal kunagi jaksu olla tema ise - olla inimene, kes vajab, nagu kõik ülejäänudki siin maailmas, teisi, et olla õnnelik. Aga teised olid nii keerulised! Nende reaktsioonid nii ettearvamatud, nad elasid oma kindluses, nad käitusid just nagu temagi, teeseldes, et midagi ei lähe korda. Kui silmapiirile ilmus mõni, kes oli elule avatum, lükkasid nad ta kas otsekohe eemale või tegid haiget, pidades teda halvemaks kui nemad ja "naiivseks".

- Paulo raamatust

Film "Adventureland"

Orkut - "A good listener is not only popular everywhere, but after a while he knows something."

Suvine

Pikk aeg on jälle möödas.

Saaremaa - Ratsavõistlused, olnud kõver nüüd sirge tuletorn, karjäär oma vähkide ja kõrge hüppetorniga, hobused, kadakad, meri...


Paldiski - Veider kontsert koos laulukooride, Superstaari, beatboxi, lubjakivi imelikus karjääris päikeseloojang ja tühi kõht.

Inimesed - Oh Ilusad ja Head.

Poepeatus.

Lähme jookseme võilillepõllul!

.. järgmine suvealgus.

Käisin Teatris. Oli õhta, ning jälgisin, mis toimub Tallinnas. Kasutasin kuhuminna lehekülge.
Leidisn mõningaid huvitavaid asju kuid kõige põnevam tundus ikkagi olevat Teatrilabori uus tükk.

Niisiis käisin oma õhtusele kaaslasele idee välja ning olimegi juba tunni pärast teatri poole teel.

Ei olnud ka kindel, kas üldse pileteid jagub. Leidsime teatri ning ka pileteid veel oli.

Sisu kohta ütleks nii palju, et "Elu läheb edasi," ütles Muki ning lakkus mune - See oli tüki peaaegu täielik pealkiri, mis ütles palju kuid samas mitte midagi. Oleneb kuidas võtta. Idee mulle väga meeldis. Edgar sai kenasti oma osaga hakkama. Nalja oli kuhjaga.

Aitäh poisid.

"En Kärlekshistoria"

Tornide väljak

Kontsert: “Armastus on pärl”

Taaralinn

Buss, õde ja vihmane Tallinn seljataga.

Ees on ootamas Tartu ning mõned filmid kohalikul Raekoja platsil - Tartuff..

Armastusfilmid. Esimese filmi ajal, vahepeal hoidsin pilgu taevas. See oli hea, ainult hea. Nägin Langevat tähte.. See sobis sinna hetke. Aitäh.

Teise ajal hakkasid mu paljad jalad veidi külma tundma. Film oli Veider.

Nägin ka sõpru vanu ja häid. Ning uusi ja toredaid..

08.08

Laupäev unine ja väsinud hommik. Akna tagant särab uus energia. Lasen ta kenasti tuppa ja enda sisse tulla. Kas Roosta või Võsu? Otsustasime Roosta kasuks. Sõit sinna oli huvitav. Tallinna piirilt korjasime kaks hääletajat. Vällamaalane ja kodumaa tütar. Nende sihtpunkt oli Saaremaa. Ristile jõudes lasime nad Saare poole hääletama. Enne kui Roostale jõudsime, astusime läbi ka Pürksist, Vanast Heast Talu poest, et miskit hamba alla saada ning veidi nostalgitseda. Nuttu ei tulnud, siis läks kõik hästi. Roostale jõudes oli üllatus suur, kui märkasime, et terve rand oli inimesi täis, ma ei olnud kunagi seal nii palju inimesi näinud. Kuid mis seal ikka. Miskipärast helistasin Jaagule, rääkisime, ja lihtsalt mainisin, et võtsin vahepeal kaks hääletajat peale, kirjeldasin neid veidi ning tema lõpetas mu laused. - Ta oli need samad hääletajad Ristilt peale korjanud ja Saarde viinud. Eesti on jah väikene.


Peale Roostal ujumist, päikesevanni, võrkpalli sõitsime Dirhami. See sadam oli muutunud ajast, mil mina seal viimati olin käinud. Kuid kena oli. Vaikne, sile merepind, suured männid väikeste keskel. Mõnus..


Haapsalu lõpetas meie laupäevase seikluse. Valge Daami päevad. Me küll ei läinud daami ennast kaema, kuid selle idee saime kätte.

Keskööks jõudsime ka Emale vastu.

Eesti on Ilus.

Mõtteaine

Hoida inimesed võimalikult lahus. Las inimesed olla üksteisele võõrad.

Näiteks, kui hoiad mehel käest kinni - olles ise mees, hoiad mehel käest ja jalutad mööda teed ja laulad -, siis tunned end süüdi, sest inimesed hakkavad teid jõllitama. Oled sa pede või mis? Kaks meest ei tohi koos õnnelikud olla. Nad ei tohi käest hoida, nad ei tohi teineteist kaisutada. Teed nii - tähendab oled homo! Tekib hirm. Tuleb sõber ja võtab su käe oma pihku, sina aga piilud ringi: "Äkki keegi näeb?" Ja püüad oma kätt kärmelt vabastada.

- Osho raamatust.

Palju

Tõesti Elu on Vinge. Käisime pirital paadiga kihutamas. Me sõitsime valepidi, siis kõik vanemad kalamehed, kes seal jõe ääres kalu püüdsid, jälgisid meid, kes me seal ainult naersime ning valepidi aerutades edasi liikusime. Sinnasõit ning tagasi oli meid kuus ühe auto jaoks. Mahtusime kenasti ära, tagasisõidul olin mina see tagumine, keda akendest ega salongis näha ei ole. Laenutajad olid meiega kenad, mulle meeldis nende olemine.

Saaremaal olin. Hobuste, rohu, kadakate, ning liivaste randade keskel. Lähen jälle.

Tartus on tulemas palju. Ei teagi kuidas see kõik omale kohale vajub.


Siiakohta lisaks, et poiss tuli tagasi ja tõi endaga Bumerangi.


Järgnev pilt vist meeldiks sulle T ?


Nägin nii palju asju ja on tulemas veel rohkem. August on nii pisike kõige selle jaoks. Tallinn, Tartu, Saaremaa, load, inimesed, tööots...


Tartuff..

Tartu

Kas kujutad ette, kuidas on ühe nädalavahetusega nii palju head näha ja tunda. Käia kodus, maal, ning teha sauna, koos külajärves ujumisega ning hiljem veel mitu korda maja taha kaevatud tiigis. Ning inimesed, kes on nagu õed-vennad - kes päriselt oligi, kes ei olnud. Ning jääda magama, kusagile just sinna, kus end mugavalt sisse olid seadnud. Kes diivanil, kes pörandal, kes isegi viitsis voodi üles leida.
Teine päev kallistada Ema ja öelda talle head soovid kaasa. Ning kihutada Lõuna-Eestisse. Hansapäevad. Palju kaunist käsitööd, sööki, inimesi, muusikat.. Päike oli ka end pilvedest vabaks võidelnud ning säras seal kõrgel meie kõigi peade kohal.
Enne Otepääd keerasime metsa. Peale iga talust möödumist muutus tee aina kitsamaks ning rohtukasvanuks. Jõudsime vana-vana talukoha juurde. Siin teemegi lõket ja nuusutame metsa lõhna. Olime nn õdede-vendadega kokku kahmanud palju grillimaterjali. Tuli kange tahtmine ka sauna külastada, kuid päris suitsusaun unustati küdema panna. Tassiti raudkive lõkke. Pimedusehakul ehitati Indiaani Püstkoda, millele tõmbasime ümber koormakile. Kaevati tulipunased kivid lõkkest välja ning pandi ühte hunniku. Koda tuli sinna peale nii, et kivad jäid keskele. Riided seljast ja sisse. Ooooo, kui uudne ning võimas saunatunne. Pritsime ka veidi vett kividele ja kõrvetame kuuma auruga näo.


Järgmine päev Päike oli veel lahkem ning värvis õlad ja nina punaseks. Inimestega oli nii vaba olla ja võisin kõike öelda kartmata, et see kellegile haiget teeb, kõik mõistsid teineteise häält ning hinge.
Saladus..

Elu keset metsa..

Google otsib asju!

You have to do nothing to fall in love and often there’s either nothing you can do to stop falling in love. It’s very illogical: you suffer from splashes of emotions, doubts, can’t fully control yourself and it’s all because of a person you usually almost don’t know. When we fall in love nature shows all it’s power on us. Sometimes it even goes against our sense when we understand that we can’t expect nothing good from these relationships that it’s the wrong person but still can do nothing about ourselves.

Falling in love is the most natural and the least harmless kind of doping. Yes, it’s not mural, it never looks in the future, in fact it has no future but it gives life some spirit of freshness and youthfulnes

Freedom...