Käisin Kultuuri kaemas.
See oli nagu muinasjutt "Kuninga uued riided". Ja veidi nagu eptileptiline inimene kaigastega puupõrandal.
Tegelikkuses oli see vist väga huvitav ja uudne lahendus muusikast ja esinemiskunstist. Kuid minu jaoks oli see tõesti nagu see muinasjutt.. kus ma ei näinud riideid ega suutnud neid ette kujutada. Polnud midagi vaimustavat, polnud kaunist kõla mu kõrvadele.
Vaid üks asi oli märkimist väärt. Too kutt tegi seda nii pühendunult, nii siiralt ja tõesti uskudes, et see on ilu ja armastus.
Oh seda kultuuri küll..
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment