Eila aga kell 01.07 (või on see juba varahommik) oli tunne minna välja. Nii ma siis viskasin riided seljast ja asendasin need teistega. Sellistega, millega ma jooksmas käin. Nii ma siis alustasin trenni kell 01.16. Oh Kui teistmoodi on joosta südaöösel mööda tänavaid, mis päevavalguse all näivad nii tavalised ja lühikesed. Kuulda kuidas linn magab. (kusagil ikka keegi kisab, takso kihutab mööda, iseenda jalad matsuvad iga sammuga vasta maad, isegi linnud laulsid) Ma ei olnud üksi sellise idee peale tulnud, sest joostes üle raudtee, tuli mulle vastu veel keegi, kes tegutses nagu mina, oli end jooksuriietega ümber mässinud ja sörkis mulle vastu. Me viisakusest ja austusest teise liigutaja vastu tervitasime naeratusega ja liikusime omi teid mööda edasi. Öö on ikka nii teine maailm. Nägin ka Siilipoissi, kes varjus puu taha, kui ma teda kogemata hirmutasin.
Tädi käest tõin ja bussisõit temaga möödus. Hea.
Õnneks olid veel mõned pannkoogid eilsest alles. Mis sest et juba külmad. Head on nad ikka.
Kultuur kultuur kultuur
No comments:
Post a Comment