Järgmine kord...

Nüüd kevad järgmine aasta tuleb ja näeb, kuidas mu puud on end sirgu ajanud ning juured sügavamale maasse surunud.

Järgmine kord ma räägin neile, kuidas sääreluuümbrise põletik ei lase mul ajateenistusse astuda. Kui nad mind vaid usuks.

Ehk suudan oma tundeid järgmine kord vaos hoida, sest need teevad lõpuks suhteliselt suure kraatri sinna, kus on kõige valusam.

Ei ütle mõtlematuid asju, et keegi jälle saaks ustega prõmmida ja solvuda.. järgmine kord.

Olen järgmine kord rohkem motiveeritud selle kõrge hariduse tagaajamise mängus.

Järgmine kord olen tähelepanelikum.

Järgmine kord ...



"Can't be juggling blood and fire all the time"

Cliffhanger

One day while walking through the wilderness a man stumbled upon a vicious tiger. He ran but soon came to the edge of a high cliff. Desperate to save himself, he climbed down a vine and dangled over the fatal precipice. As he hung there, two mice appeared from a hole in the cliff and began gnawing on the vine. Suddenly, he noticed on the vine a plump wild strawberry. He plucked it and popped it in his mouth. It was incredibly delicious!

Inspirational story

He, Who Sees

Mulle väga meeldib, kuidas noored inimesed oskavad end väljendada paberi ja pliiatsiga. Kui targad nad tegelikult on. Ning mis nad kõik oskavad seostada ja kokku võtta. Kuidas nad on aru saanud maailmast ning selle jätkusuutlikkusest. Kuidas nad vaatavad peeglisse ja näevad iseend, täna.. homme.. Nad oskavad täpselt kirjeldada, mis neile rõõmu toob ja mis neile ei meeldi. Ning nad enam ei mõtle vaid iseendast vaid toovad mängu ka ümberolevad isikud. Perekonna. Lähedased. Isegi võõrad. Huumor - väike nali ei jää varju. Elu on väga humoorikas ning seda ei tasugi alati tõsiselt võtta. Seda nad teavad.

Skypargi 70 tagurpidi saltot ning Pedafolk ei käi järjest, kui järgmine päev peab kell 6:20 ärkama ja minema tundi andma.

Buss 18

Poiss mu seljataga istmel rääkis oma emale:

"... Kui ma lähen Muinasjutumaale ja Soovidemaale. Enne ma läheksin Soovidemaale, et ma sooviksin seal, et kui ma lähen Lohemaailma, siis ma õpiksin seal lohega ratsutama..."

Mul tekib tunne, et olen sellisest maailmast liialt kaua eemal olnud
Tahan tagasi.

Tahtmine ja selle saamine

Kui ma midagi väga tahan - siis ma seda tahan.
Kui ma midagi loodan või ootan - siis ma seda loodan ja ootan.

Kuid kuidas oma tahtmine reaalselt ellu viia, et seda oma käes tunda? selles ise olla?

Ju siis peab äkki elamagi hetkes, just nüüd ja praegu. Oma soov tuleb maailma lahti lasta, et see sellega edasi tegeleks ning selle sulle ette manaks. Kui sa jääd vaid tahtmise või ootamise juurde, siis sa jäädki seda tegema. Tundub, et see on kirjutamata seadus. Lase oma tahtmine sinna kusagile tuulde, vabaks, ära hoia seda kinni.
Ning mingi hetk sa avastad, seda ma ju soovisin, mul on see praegu olemas!

Ma olen õnnelik!



Plaanid tuleb ka lahti lasta, sest on suur võimalus, et need ei lähe tahetud rada mööda.


Tundub äkki imelik, kuid Indigolaste lauludest leiad alati midagi enda kohta, olenemata tujust.

Ood artistidele

Ükskord kui juhuslikult satud kohta..

Kohta, kus osavad inimesed,
ja mitte ainult, vaid ka imelised.

Sa ei suuda uskuda oma silmi,
justkui vaataks mõnda välismaa filmi.

Rõõm, nagu jäätist limpsival lapsel,
jõud, mis aitab sirguda kapsal.

Nad selga väänavad,
jalgu käänavad.
Köiel jalutavad,
lakke end riputavad.

Ei, nad ei ole sadistid
vaid hoopis tsirkuseartistid.

soovide puu

Pisikesed momendid ongi need kõige suuremad tegelikult.

"... its been to Australia"

2. eluke

Astraalrännak või Ärgas unenägemine?!?!

Kumb on reaalsem? Ohutum, kui üldse oht on?

Elada elu, millel ei ole piire...

Nali ka..

Vihma sajab..

Klaver ja kätelseis on viimasel ajal mind lummanud.

Kõik sellega seonduv paneb silmad särama.

Aias sirguvad lumikellukesed. Metsaäärne tiik on läbikäiguhoov sulisevale veele.

Hetkel, kui sa tunned, et sa pole eraldi kellesti ega millestki - muutub maailm paremaks.

Strawberry fields forever..

Mõtle nüüd..
Kui Sind ei oleks..


Nagu lillepeenar ilma lilledeta
nagu taevas ilma tähtedeta
nagu laud ilma jalgadeta
nagu auk kusagil

Mida puud ja maa ja vesi ning sõbrad teevad tundega - et midagi oleks nagu puudu. Miski on tervikust puudu.

Ilma sinuta ei ole tervikut.

Do not ask what the world needs. ask what makes you come alive, and go do it. Becuase what the world needs is people who have come alive.

-Howard Thurman

The story with happy ending..

Neljapäev. Täna!
Päevaplaanis on kritseldatud vaid üks kokkusaamine idanaabrist kardioloogiga, kellega juba esimese kohtumise ajal sõbrasuhteid ei loodud. Kuid täna läksin sinna rattaga sõitma. Kokkuvõtteks ma ei saanud mitte kui midagi, mis oleksin tahtnud. Mina ei mõistnud teda ja vastupidi - selline oli meie suhtlus. Ebaloogiline. Nüüd otsin uut, kellega ehk saab rohkem üksteisele arusaadavaid sõnu öeldud kui tere-headaega.
Saabub õhtune aeg.. no tegelikult veel mitte.. õhtuni on aega küll. Kui otsin kaaslast, kellega minna Tsirkust vaatama. Esimene kutse läks luhta. Teine kutse punnis väga vastu. Hetk hiljem telefon helendab ja pöriseb. Vastu punniv sõber helistab. Räägime ja leiame ühtse keele. Mina lähen sõidan võõrasse kohta peaaegu võõra autoga, võtan sealt peale võõra inimese koos lapsega. Viin võõrasse Polikliinikusse ja tagasi. Laps oli haige. Lõpuks jäi nii, et kihutasime sõbraga Tsirkusesse, kuhu ikkagi 7 min varem jõudsime. Õnneks ikkagi saime soodsamad piletid ka. Ja Seal. Seal ma sain oma jõu tagasi. Kõik see kokku. Mulle väga meeldis. Etendus ise. Sõber hea mu kõrval. šokolaad, mis asendas lilli, mis artistidele lõpus jagatakse, ehhki meie lõpp venis ja venis. Muidugi oli see nagu üks soe kallistus, mis venides läheb ainult paremaks.

Ma olengi nüüd õnnelik. Aitäh!

Kogu see imelikult Imeline päev.

Ah jaa, kuulan Johnny Cash-i uut plaati ka.. ja ükspäev tegin raamatu. Pisikese aga armsa.

Ilu

"Aegade alguses, kui taevast täitsid lendavad elevandid..."

Film on hämmastav. "Ashes and snow"

Nii ka pildid..

Tere Kauaaegne Sõber

Täna kohtasin sõpra.. hästi vana sõpra, keda juba natuke igatsen. Ma pole ainus tema igatseja. Ma kohtun temaga ainult korra aastas, ning siis ma alati proovin võtta sellest kohtumisest nii palju kui võimalik, just nii palju kui tema pakub ja minul vaja läheb. Mitte sentigi rohkem.
Märkasin teda juba hommikul vara, kui Polikliiniku poole tõttasin. Ta oli oma usaldusväärse jüngri oma tulekust varavalges juba teatama saatnud. Oi kuidas ta päeva peale soojemaks muutus. Pärastlõunal, koduteel kohtusin temaga.. ta lõhnas värskelt ja oli rohekas. Kõik ootab teda ja ärkab ellu. Valge vaiba asemel sillerdab varsti vesi ning siis juba rohi ja lilled. Puid katab varsti roheline vatjas kiht ning pisikesed laulumasinad lendavad tagasi nendele okstele kus nad eelmine kord pooleli jäid.
Mul on hea meel sind jälle tervitada. Kevad, kes sa alati tuled. Luban, et ma seekord esimesi lumekellukesi ja sinililli ära ei korja.. Luban, et seekord ma nii palju külmades poriloikudes ei mängi, sest nii võib köha külla tulla ja toas on sinu ilu raske märgata. Luban, et seekord istutan midagi ilusat, et sul järgmine kord tulles oleks rõõm suurem, kui seda lume alt välja sulatades näed, et see on kasvanud tugevamaks.

Aitäh, et tood sooja, rõõmu ja ilu!

Film 4.6

"Dorian Gray" on film, mis vaatasin. Missugune on su hing, pärast mõtlematut tegutsemist? Missuguseks muutud sina? Kas see on päris?

Soovitus minu poolt.

"Oscar Wilde's perfectly charming and witty manner of expression will enchant you in more ways than one. He is a master storyteller and drifts through the story like a gentle summer breeze through odour filled roses, giving you the feeling that you can literally smell the flower he is describing. The Picture of Dorian Gray is a masterpiece. A beautiful story, based in a beautiful era."

Otsin tööd

Tere,

Ma otsin omale tööd.
Töö võiks asuda maapiirkonnas. Ehk mõnes talus. Keset rohelust ja värskust. Vahest võiks isegi läheduses olla mõni järveke või niidu kõrvalt jõgi mööda triivida. Lammastel võiks olla suur lapike rohelist põldu, kus mina saaksin kivi peal istuda ja neile suupilli mängida. Naabreid ei peagi üldse nägema, ei üle pöllu ega metsatuka taga. Eks seal tee alguses, kui teisele poole pöörata, siis seal võiks ikka mõni vanapapi veel elada - kui tuleb tuju lugusi kuulata või koos midagi puust nikerdada. Metsatukas ja niidul võiksid olla suured kivid, kus peal olles ja istudes võiks päikest ära saata. Kukepoiss tagaaiast võiks igal hommikul päikesetõusust teada anda. Maja ise ei pea uhke olema. Piisab heinakuhjast lakas ja väikesest pliidist või kaminast toas, millest võiks puid põletades sooja ja praksuvat elusat tuld jälgida.

Mis ma oskan?
Ma oskan põllult kive korjata. Oskan pliita alla tuld teha. Nautida seda rahu ja vaikust, mis igal õhtul metsatukast majale langeb. Võin lammastele meelelahutuseks suupilli mängida. Tean, millal redised, maasikad, porgandid ja kartulid valmis on. Oskan kaevust vett välja tirida ning seda koos juurviljadega supiks muuta. Mul on mitmeid aastaid töökogemusi kirve, labida, sae, haamri ning naaskliga. Olen ladunud kiviaeda. Heinapakke veeretanud ning ladunud üksteise otsa. Hobuste talle puhastanud ning neid söötnud. Kassile ja koerale pai teinud.

Kui peaks mõni selline koht vaba olema, palun minuga ühendust võtta.

Kõrgharidusega ärijuht.