Tuleviku visoon kõrgkoolist ehk mõttelend tundmatusse

Käisin sõbraga koolis. No tegelikult oli mul terviedenduslik hommik. See tähendab, et ma ei stressanud mitte millegi üle. Ärkasin siis, kui ärkasin. Teadsin, et kool algab 8:30, kuid ma ei tahtnud kiirustada ega vihmas rattaga sõita. Jäin koju. Aga Sõber hea helistas mulle ja ütles, et ta ise läheb kooli ning võib mu autoga ära viia. Nii ma siis sattusin kooli. Esimene asi ei olnudki loengusse ruttamine vaid läksime sööklasse istuma. Seal tegime ajurünnakut ühele projektile, mis ehk tulevikus teoks saab. Saime palju inspiratsiooni ja jõudu.

Kell liikus edasi ja mõtlesime, et läheks loengusse. Sinna me ei jõudnud, vaid sõitsime korra Stroomi randa. Seal tuli peast veel igasuguseid häid ideid ja mõtteid. Ka koolikorraldusest ja õppemeetoditest.
Meie mõte tulevikuülikoolist: See võiks olla Waldorfülikool, kus inimesed saavad kasutada omaenda loovust ja oskusi. Seda jagada teistega ja õppida kaaslastelt. Kool loob erinevaid arenemise võimalusi. Õpilastel on võim neid muuta paremaks või arendada uusi võimalusi. Õhkkond on sõbralik ja tolerantne, aksepteeritakse erinevaid isiksusi ning tunnustatakse üksteist. Õppeained võiksid olla pikas listis või kategooriates, kus tudeng neid valida saab. Põhimõttega, et mida tema ise arvab temal vaja minevat. Kuid samas on ka võimalus võtta pakett. Sõber tõi hea näite: Sa tellid fantaasia pizza, kuhu sa ise valid, mis sa sinna peale tahad. Või võtad Hawaii pizza, kus on juba kindlad koostisosad peal. Ehk kui sind huvitab majandus või õigus, saad omale valida majaduspaketi, või õiguse puhul õiguspaketi. Ning alati on võimalus midagi muuta. Oletame, et võtsid alguses kohe Turunduspaketi, ning avastad, et see tegelikult väga ei sobi mulle. Siis järgmisest semestrist paned end kirja Kunstiteraapiasse. Kuid eeldus on ikkagi see, et tuleks semestrid lõpetada arvestatud ainetega. See loob tingimuse, et inimene ikkagi mõtleb läbi, mis ta õppima asub. Väga hea oleks teadmine, kes või mis temast tulevikus saab. Kool ise soovitab ka erinevaid aineid juurde valitud aladele.
Selline kool looks inimesi, kes on täielikud spetsialistid just sellel alal, mis neid huvitab. Inimesi, kes on väga laia silmaringiga, juhul kui nad on otsustanud valida täielikult erinevaid aineid igasugustest pakettidest. Ning kool ei pea kestma 3 aastat, võib olla ka 6 aastat. Nii kuidas keegi tunneb, et palju tal veel vaja õppida on...

See jutt vist läheks väga pikaks. Ning see on ainult esialgne visioon, seda peab veel täiendama ja edasi mõtlema. Aga selline mõttelend on juba nii mõnus, et sa lihtsalt mõtled ja sealt edasi tuleb ideid ainult juurde ja juurde. Ja ma ei jõudnudki loengusse.


Nii on HEA.

Helde puu

Tule, Poiss, tule ja roni

mööda mu tüve üles

ja kiigu mu okstel,

söö mu õunu

ja mängi mu varjus

ja ole Õnnelik.

Raamatust "Helde puu"

Leidsin raamatu, mis mul kaua juba peidus oli olnud. Mõned teavad seda, teised mitte. Väga südamlik ja Tore raamat, millest võib mõista palju erinevaid elu aspekte.

Jalgade seiklused

Kõik sai alguse suurlinnast, kust siht pandi paika. Kahjuks küll jalad ise edasi end ei viinud, vaid aitas neli ratast ja mootor. Kuid kohale jõudes enam jalanõusid ei tunnistanud. Sai tunda rohtu, nii suurt kui väikest. Ja kive.

Vahepeal toimus võistlus, põllul koos hobustega. Eelmine päev ja öö oli palju vett taevast alla toonud ning kabjajäljed pehmes mullas olid sügavad. Jalad tundsid end rõõmsana, kui said mööda pöldu ringi uitada ning tunda muda läbi varvaste tulemas.

Hiljem, kui hobused ja ratsanikud olid oma töö teinud, tuli soe lõke. See tossav puuhunnik tegi olemise lihtsaks. Jalad soojas, puupink istumise all, saaremaine loodus ümber.

Teinepäev oli meri. Olid lained, mis ilmusid tuuletust ilmast. Oli liiv, mis kutsus endale jälgi tegema.

Nüüd nad ootavad uusi ja põnevaid kohti, kus jalutada ning ringi vaadata.

Puu läks reisile

Kurb on astuda läbi Kadrioru pargi, kui tead, et mäe peal pole enam suurt Tsirkusetelki, mis sisse kutsub.
Veider on näha tühja alleed, kus enne monorattad kiirust ületades ringi vurasid, ning ringe ümber Kreutzwaldi tegid.
Ka Suur Kastanipuu tunneb end üksikuna, kuna keegi tema küljes enam ei ripu.
Pargis on vaikus, mida ei lõhu trummid, mis põristasid ennist nii, et isegi staadioni juurde oli kuulda.
Mäe peal purskkaevu naabruses ei ole enam elavaid inimesi žongleerimas.
Ka kooli õu tundub nii avar, sest pole enam inimesi, kes seda täidaksid oma rõõmsameelsusega ja tahtmisega midagi teha.

blank

Paljajalu kastemärjas rohus.

Parim päev

Ärgata kell 10:34.

Pesta hambad ja juua klaas vett.

Üks banaan kõhtu närida.

Küsida sõbra käest, kuidas tal läheb.

Joonistada üht maailma Ilusaimat Inimest.

Joosta päikese sees 8 km.

Süüa pargis pulkadega hiina toitu.

Jälgida mööduvaid inimesi.

Õhtuses pimeduses põletada ja visata tuld.

Minna magama hea tundega.

Paljaste jalgadega

7 km paljajalu jooksmist. Mööda betoontreppe, tänavaid, kruusarada ja muru.

Ja nii juba kaks päeva järjest. Nahk hakkab veidi hõrenema. Aga ma elan selle üle. Mul on uus eesmärk ja uus stiil. Ma saan hakkama. Ehk tuleb kohe-kohe uus ja tugevam nahk asemele. Ning säärelihased on piimhapet täis.

Days are too short

Kahju on mõelda, kui oled paljudel päevadel igasuguseid häid asju teinud, näinud, kogenud ning need päevad on nii kiiresti möödunud. Siis korra käib peast mõte, et kas siis mitte teha asju, mis on vägevad. Et aeg aeglasemalt läheks. EI. Tuleb teha, tuleb olla elus ja otsida uusi kogemusi. Leida ilusaid kohti, asju ja inimesi.

Vahepeal käisin tööl - panime staadionile uue kummikatte, et noortel sportlastel oleks mugav seal joosta.
Olen palju öösiti ringi hulkunud. Avastanud uusi Tallinna nurgataguseid. Jalutanud, rattaga kihutanud, longanud (siis kui Pirita jões varbale pisikese prao sisse lõikasin).
Üks nädalavahetus käisin Lõunas sportimas ning sporti vaatamas. Mis alati lõppes peoga. Leigo on ilus.. eriti kui sinna juhuslikult satud ning lihtsalt oled. Kahjuks pidin päev varem lahkuma, et näeks Laulupeo rongkäiku. "Elagu katusel istujad!"
Poolteist tundi jalutasin Balti jaama läheduses silmad kinni - no tegelikult keegi juhendas mind ka käest hoides aga see elamus ise oli nii äge. Kuulmine oli võimendatud, sest nägemismeelt ei olnud. Siis kuulsin kõike palju valjemini, kui tegelikult oli. (Tuned City)
Rattaga käisin sõitmas - Sõitsin Jägala joa juurde. Magasin seal telgis ja tulin järgmine päev tagasi. See koht on nii äge. Ta pole kaugel Tallinnast kuid on selline vaikne ja mõnus. Ning jõe vesi on soe.
Mul on jällegi üks külaline Couchsurfingust - seekord siis tüdruk Poolamaalt. Ta tutvustas meile Geopeitust. See on suht pönev mäng. Ma ei olnud sellest üldse teadlik. Kuid siis tuli välja, et peidetud asju on Tallinas nii palju. Me leidsime poole tunniga kaks tükki. Aga reegleid tuleb täita.

Let the Journey Begin

Vahepeal ma tunnen

Ma tunnen, et maailmas pole külma, mis mulle külm on.
Ma tunnen, et pole olemas valu, mis mulle haiget teeks.
Ma tunnen, et pole tuult, mis mind pikali puhuks.
Ma tunnen, et pole vahemaid, mida ma minna ei suudaks.
Ma tunnen, et pole ülesandeid, mis minule rasked oleksid.

Ma tunnen midagi.


Ning mul on nii hea meel. Ikka veel. Isegi kui päev on must ja raske. Ma pühin musta maha ja raskust ma kaasa ei võta.

Ükspäev tulin südamega koju. Ta kattis mu pead, kui suur vihm vastu maad prantsatas.

I think we all wish we could erase some dark times in our lives. But all of life's experiences, bad and good, make you who you are. Erasing any of life's experiences would be a great mistake.
-Luis Miguel


Ma tahan minna!

Jooksufilosoofia vol. 2

Roads are overrated. Ehk siis teerajad on veidi ülehinnatud. Ehk siis astu rajalt kõrvale. Jookse rohelisel murul, astu metsa ja tee sinna oma rada - ja nii iga kord, võta jalast tossud ja aseta paljad jalad üksteise järel liiva sisse, vahepeal ka vette - kui rand seda lubab. Tunneta energiat, mis loodus sulle annab. Ära vannu alla pikale rohule või külmale tuulele, sul on eesmärk, mis vajab täitmist. Ja ainult sina oled selle eest vastutav, et eesmärk saaks täidetud (mitte su 55 aastane naabrionu, kes sel aastal läheb jooksma oma 6. maratoni või su töökaaslase 17 aastane tütar, kelle 10 km aeg on 36min ja 34s).

Teerajad on tegelikult väga tänuväärt asjad, mida tänapäeval juurde ja juurde tekib. Ehhki tehakse suurem osa küll asfaldist, kuid selle kõrval on tavaliselt hea muru või mullarada. Kuigi tegelikult võiksid projekteerijad kohe mõelda ka jooksjatele ning teha mingi saepuru- või puukoorerada. Asfald võib liialt jalgu põrutada. Aga kui soov ja tahtmine ennast liigutada on suur, siis ei ole teematerjal probleemiks. Sellisel juhul pole miski probleemiks. Lihtsalt viskad oma ebamugavad tööriided seljast ning leiad omale mugavad õhulised hilbud ning pehmed tossud jalga ning juba lendad mööda rada heaolu poole.

Adidase reklaam räägib kuidas peale igat jooksu sa hakkad märkama lihaseid, mis muutuvad tugevamaks, lihaseid, mida sa kunagi näinud ei ole. Ja järsku sa hakkad avastama uut, uhkemat versiooni endast.


jooksufilosoofia 1

VABADUS

Ma olen Vaba.
Ma olen reservis.
Küll arvatust hiljem.. lausa mitu mitu päeva.. kuid Nüüd olen vabaduses.

Kui hea on paljaste varvastega muru sügada.. kui hea on jalad mullaseks teha.. hea on lühikesi pükse kanda.. hea on mitte vormi kanda.. hea on maja taga tiigis veega sulistada.. hea on nuusutada sirelilõhna.. hea on metsas ringi uitada.. hea on Olla.

Päike, tule tee mu jalad pruuniks, mis kaua on olnud kinni mustas saapas.

Tuul, tule puhu mu juustes, mis vaikselt tagasi kasvavad.

Sõbrad, tulge rääkige minuga juttu, mida pole ammu teinud.

Oh kui hea on nii..

Tulevikust minevikku.

Mõnikord teevad vanad asjad meele rõõmsaks. Need kuidagi tuletavad meelde midagi. Retro.   

Uue korteri keldrist võib leida imelisi asju. Meie leidsime Kirjutusmasina. See on nii vinge!! See ei taha elektrit, see ei taha tinti, see tahab vaid mu näpuvajutust ja paberile tekivad suurema tähendusega märgid, kui isegi need, mis siin klõpsin.

Ma olen jällegi õnnelik. Võin teile nüüd luuletusi trükkida.

Inimesed. Otsing. Elu.

Mul on külm. Isegi ei viitsi palju liigutada, et sooja tekiks. Pole ka võtta ühtki mõnusat tekki, mille alla peitu pugeda.

Kuid mis ma oskan öelda? Tunnen end kui pettunud kellegis, kuid ei saagi täpselt aru miks. Samas olen ka rõõmus selle sama asja üle ja tema üle. Ma ei saa olla pahane ega muserdatud. Kõigele sellele on antud üks ja sama tähendus mida kutsutakse Eluks. Polegi päris kindel, kas ma mõtlen seda sama elu mis sina. Usun et kohati küll, kuid paljuski ka erinev.

Mõistan, et inimesed otsivad alatasa midagi. Nii ka mina seda teen. Mõnikord ma arvan viivuks, et olen midagi leidnud, kuid järgmine hetk on see jällegi kahtluse alla seatud. Sama on vist ka suhetega. Otsitakse ja jäädaksegi otsima. Harva kohtan inimesi, kes julgevad astuda esimest sammu või küsida see esimene küsimus. Mis sest, et teine on huvitatud ja tahab rohkem teada saada. Aga see esmane kontakt on kõige raskem saavutada. Me tahame armastada ja olla armastatud.

Inimesed kergitavad oma ootusi ja pettuvad. Kuid mitte alati. Hea külg selle juures on see, et paljud õpivad sellest midagi. Midagi järgmiseks korraks. Kuid ju öeldakse, et kui tunne on hea, siis lase käia. Hüppa kuristikku. Riski. Seekord ei saa midagi valesti minna. Kuid saab. Tuleb asju võtta nii nagu nad on. Kui ei tea, kuidas nad on, siis järgi uurida ja pärida. Vältimaks valearusaamu.


Arvan, et igalt inimeselt on midagi õppida. Armasta inimesi ja andesta neile, kui nad eksivad. Tunne huvi selle vastu, kuidas su sõpradel läheb ja kirjuta neile. Proovi kirjutada kohe päris kiri. Pliiatsiga ja paberile. Joonista ka.

Kell sai just 04:10

Lumi sulab ja vesi vohab

Lõpuks on tunda Kevade lõhna,
nägin tänaval kahte poissi kõhna.

Kõikjal on sulanud lumi,
valgusfooris põleb punane tuli.

Ratta alt pritsiv vesi mind märjaks tegi,
peas mu mõtted läksid segi.


Jõudisn koju ja avastasin et ka põsel on paar poripiiska.

Elurõõm

Lugesin raamatut "Elurõõm" (Lena Kristina Tuulse), millest tahaksin välja tuua mitmeid mõtteid, mis seal kirjas on ja mulle kõige rohkem mõju avaldasid.

Mõte on loov jõud
Mõte on kõige alus, olgu tegu meie probleemide või nende lahendustega. Universum ütleb jah kõigile meie soovidele. Nõnda on inimkond tervikuna kutsunud esile nii keskkonnahävingu kui sõja, nagu ka rahumeelse koostöö ja loodushoiu. Nii heas kui halvas mõjutavad meid teiste inimeste mõtted ja meie omad mõjutavad teisi. Koos kujundame mõttesuundi, mis rajavad norme, ning kui need normid on hõivanud küllalt suure hulga inimteadvusi, hakkavad nad levima pealtnäha iseendast.

Elurõõm oleneb sellest, millega me täidame oma teadvust. Filmid, mida vaatame, raamatud, mida loeme, inimesed, kellega suhtleme, vormivad meie mõtted ja hoiakud.


Olete avastanud oma elus midagi seesugust mis ei toimi, ning otsustanud, et soovite midagi paremat. Võib-olla sooviksite omandada oskuse olla teiste seltsis sundimatum, suhelda erinevamate inimestega või tunda ennast inimeste keksel paremini? Vahest tahaksite õppida olema järjekindlam, kogema oma suhetes rohkem armastust ja vabamalt oma tundeid väljendama? Algul ei tea te alati päris täpselt, mis on viltu või mida tahate saavutada, kuid just siit teie avastusretk algabki.


Kõik inimesed on meie õpetajad armastuse kunstis. Armastus on meie loomulik olek ja selles ei tõuka me kedagi oma ühendusest välja. Armastus ei tunne piire. Kõigele, mida ta puudutab, avaldab ta teisendavat ja tervendavat toimet. ... see tähandab, et minu armastus sinu vastu ei olene sellest, mis sa teed. See on minu sees lihtsalt seetõttu, et sina oled olemas.

Tervendav armastus tähendab:

• Võin sind kuulata ilma katkestamata.
• Ma ei hakka sind manipuleerima ja kontrollima saamaks seda, mida soovin.
• Ma ei karda, et tõukad mu ära. Saan aru, et "ei" minule tähendab "jah" sulle endale. Armastan sind ning tahan, et sa hoolitseksid iseenda ja oma vajaduste eest.
• Kui jätad mind maha, tunnen kahtlemata valu, kuid ma tean, et saan olla siin maa peal õnnelik ka ilma sinuta.
• Sinu turvalisus, rahuldus ja areng on mulle sama olulised kui mu enda turvalisus, rahuldus ja areng.

Vastutus: Iga sündmuse ja arengulõigu juures pea meeles seda, et oled vastutav selle eest, kuidas sa kujundad oma elu.
Aktsepteerimine: Arenda endas valmisolekut näha asju ja sündmusi sellistena, nagu nad on.


Julgeda tähendab kaotada natukeseks jalgealune.
Mitte julgeda tähendab kaotada iseennast.

Sören Kirkegaard

Jagage oma tundeid, pühendades teistele aega ja huvi. Rõõmustage oma sõpru armsate kingituste, luuletuste, laulude ja piltidega. Ma ei usu, et võika olla paremaid kingitusi kui need, mis inimest innustavad ning aitavad tal olla kirkam, kergem, rõõmsam ja tervem ning oma eluga paremini toime tulla. Kõike seda meil tulebki levitada selle läbi, kuidas me inimestega räägime ja kuidas neid kohtleme.

Kuidas suudaksime õpetada Armastuse keelt kogu maailmale?