freaky like me

Aknast välja silmates on näha kollaseid lehekesi langemas. Suvi ongi peaaegu otsas. Puud muudavad end värvirohkeks. Ja langetavad lehed. Veel veidi ja saame koos minna lehti riisuma.

Tean, kuidas sa end tunneksid, kui ma iseennast kaotan. See, kuidas me sõrmed on ühenduses, kui kätest hoiame. Me näeme seda sama valget karikakra õit. Sellel pole tähtsust, et oleme kaugel. "Näen, et sa seisad metsade ja niitude vahel. Tunnen, kuidas sa võid lõhkuda kõik." Kõnnin vaikselt edasi. Kuulen oma samme ja mõne üksiku piisa kukkumist.

Olen näinud julgust, mis järgib intuitsiooni.
Olen kuulnud liblikatest, kes muutuvad lindudeks.
Olen olnud keegi, kelle silmist purskab igatsust.
Olen seisnud paigal, ilma vabaduseta.


I can´t change what I was.

i'll tell you what the end of the world will be like.

it will be a final moment, both terrible and heartbreaking. absolute chaos. people running as fast as they ever have, cars filling every road and freeway, phone lines backed up trying to process millions of calls, fingers flying over keyboards, thumbs texting like rapid fire, long lines of people trying to cram themselves into subways and airplanes. all of them trying to tell someone else,

"i love you."

it's not the end of the world yet, but don't wait until then to tell them. the worst thing isn't the end of the world. it's what you didn't finish - what you didn't say when you had the chance.

- LTC