Loomisest..

Kindlasti olete kuulnud lugu paberlinnust. Ka minul on üks lugu temast. Ta kaitseb ja valvab. Teda ehitades ma nägin vaeva, ma higistasin pisaraid ja mul kulus paberit. Tema - selle kõige viimase versiooni ma tegin täiusliku. Eelmised kahjuks ei jõudnud nii kaugele, et ma oleksin neile hinge sisse puhunud. Kuid tema, see Kaunis olevus toa keskel, ta tunnetab vähimatki õhuliikumist ruumis, ta tantsib - kui on tunda rõõmu, ta tunneb kaasa - kui on õhus kurbust. Ta on Looming Hingest.

Usun, et ka teil on Käed, mis mõningatel hetkedel soovivad luua muusikat, joonistada maagilisi pilte, voolida savist jõehobusid või lihtsalt hoiavad kahvlit, millel on kartul. Kõik see aitab meil väljendada seda, mis või kes me oleme. Olla üksi, koos kitarriga, mis sest et mängida ei oska, on hea tunne. Sa kuuled, kuidas sinu enese käed teevad muusikat, mis sest et see võibolla ei ole just kõige meloodilisem. Tulemus on Kaunis - alati.